Auditeerimiseeskiri Art. 21Analüütilise kontrolli protseduurid

(1) Substantsiprotseduurid töötab audiitorettevõtja välja kasutatava raamatupidamissüsteemi poolt väljastatavate andmete täielikkuse, täpsuse ja piisavuse väljaselgitamiseks. Substantsiprotseduurid on:

1) raamatupidamislausendite, käivete ja saldode üksikasjalik kontroll;

2) finantsnäitajate analüüs (sh finantsnäitajate prognoosidest hälbimise analüüs).

(2) Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente:

1) rahandusinformatsiooni võrdlemine – eelmise aruandeperioodi (eelmiste aruandeperioodide) võrreldavate näitajatega; planeeritavate näitajatega (plaanide, eelarvete jms baasil), sarnase majandusharu näitajatega (vastava majandusharu keskmisega või võrreldava suurusega kliendi vastavate näitajatega);

2) rahandusinformatsiooni sisemiste seoste analüüs – finantsnäitajate elementide vahel (sh kulukirjetevaheliste suhtarvude analüüs), rahandusinformatsiooni ja asjakohase mitterahandusinformatsiooni vaheliste suhete analüüs (sh palgaarvestuse näitajate ja töötajate arvu suhete analüüs).

(3) Analüütilise kontrolli käigus võib audiitorettevõtja kasutada mitmesuguseid meetodeid, mis varieeruvad lihtsa võrdlemise ja arenenud kompleksanalüüsi meetodite vahel. Analüütilise kontrolli protseduure võib audiitorettevõtja kasutada kliendi, kliendi osa (sh filiaal, osakond) rahandusinformatsiooni või rahandusinformatsiooni elementide käsitlemisel. Kasutatavad meetodid ja analüütilise kontrolli kasutusastme määrab audiitorettevõtja.

(4) Analüütilise kontrolli protseduurid aitavad audiitorettevõtjat:

1) kliendi äriidee mõistmisel;

2) potentsiaalsete riskivaldkondade väljaselgitamisel;

3) raamatupidamislausendite, käivete ja saldode kontrollimahu hindamisel;

4) põhjalikku kontrolli vajavate valdkondade väljaselgitamisel;

5) vandeaudiitori aruandes esitatud väidete kinnitamisel;

6) rahandusinformatsiooni koondülevaate kujundamisel.

(5) Analüütilise kontrolli protseduure võib kasutada nii audiitorteenuse osutamise planeerimisel, teenuse osutamise käigus kui ka lõppjärgus.

(6) Analüüsiprotseduuride kasutamine audiitorteenuse osutamise planeerimisel aitab audiitorettevõtjal mõista kliendi äriideed ja määrata potentsiaalsed riskialad nende äriaspektide ja -suundade selgitamise teel, millest audiitorettevõtja ei ole varem teadlik olnud. Potentsiaalsete riskialade väljaselgitamine aitab kaasa muude auditeerimisprotseduuride iseloomu, ajastamise ja ulatuse määramisele. Analüüsiprotseduuride kasutamine audiitorteenuse osutamise käigus on vahetult seotud teiste rahandusinformatsiooni käsitlemise meetoditega. Aruande koostamise järgus aitab analüüsiprotseduuride kasutamine kinnitada vandeaudiitori aruandes esitatud väiteid ja välja töötada edasist tegevuskava.

(7) Audiitorettevõtja peab välja selgitama analüüsiprotseduuride käigus vajaminevate andmete ning kliendi tehtud rahandusinformatsiooni analüüsi tulemuste kättesaadavuse.

(8) Analüüsiprotseduuride kavandamisel peab audiitorettevõtja lähtuma järgnevast:

1) analüütilise kontrolli eesmärkidest;

2) kliendi organisatsioonilisest struktuurist;

3) rahandusinformatsiooni (sh plaanide ja eelarvete) ja mitterahandusinformatsiooni (sh töötajate arvu) kättesaadavusest;

4) saadavate andmete usaldatavusest (plaane ei koostatud piisava põhjalikkusega);

5) saadavate andmete asjakohasusest (plaanid on koostatud maksimaalseid eesmärke silmas pidades);

6) saadavate andmete võrreldavusest (vastava majandusharu keskmised näitajad ei ole võrreldavad kitsale alale spetsialiseerunud kliendi omadega).

(9) Audiitorettevõtja peab otsustama, kas analüüsiprotseduurides kasutatava mitterahandusinformatsiooni ettevalmistamisel on sisekontrollisüsteem olnud tõhus või mitte. Mitterahandusinformatsiooni sisekontrollisüsteemi tõhususe üle võib otsustada raamatupidamisarvestuse ja rahandusinformatsiooni sisekontrollisüsteemi hindamise käigus.

(10) Saadud analüüsitulemuste usaldatavus sõltub:

1) üksikute analüüsiprotseduuride eesmärkidest;

2) näitajate olulisusest rahandusinformatsiooni kui terviku suhtes;

3) teistest samas valdkonnas kasutatavatest auditeerimisprotseduuridest (sh hilisem arvete tasumine võib kinnitada või kahtluse alla seada aruandeperioodi analüüsi tulemusi arvelduste osas ostjatega);

4) sisekontrollisüsteemist (sh ebapiisava laoarvestuse sisekontrolli puhul peaks audiitorettevõtja enam tähelepanu pöörama lausendite, käivete ja saldode üksikasjalikule testimisele).