Nõuded mitte-EASA õhusõiduki, välja arvatud ülikergõhusõiduk Art. 9Kopteri varustus lendamisel veekogu kohal

(1) Kopter peab olema varustatud kergesti kättesaadavas kohas oleva päästevesti või samaväärse individuaalse ujuvvahendiga igale kopteris olevale isikule, kui:

1) kriitilise mootori rikke korral ei suuda kopter jätkata horisontaallendu ning veekogu kohal lendamisel on kaugus kaldajoonest suurem kui autorotatsiooni kaugus;

2) kriitilise mootori rikke korral suudab kopter jätkata horisontaallendu ning lennukaugus veekogu kohal on üle kümne minuti reisikiirusel lennates kaldajoonest;

3) kopterit käitatakse kopteriväljakul või -käitamiskohas, kus õhkutõusul või maandumisel ohuolukorras on võimalik hädamaandumine veekogule.

(2) Päästevest ja samaväärne individuaalne ujuvvahend peab olema varustatud valgustusega, hõlbustamaks isikute leidmist.

(3) Kopter peab olema varustatud statsionaarse või kiiresti täituvate ujukitega ohutuks vee peale laskumiseks, kui:

1) kriitilise mootori rikke korral ei suuda kopter jätkata horisontaallendu ning lennukaugus veekogu kohal on suurem kui autorotatsiooni kaugus kaldajoonest;

2) kriitilise mootori rikke korral suudab kopter jätkata horisontaallendu ning lennukaugus veekogu kohal on üle kümne minuti reisikiirusel lennates kaldajoonest.

(4) Kui lennukaugus hädamaandumiseks sobivast maapinnast ületab 30 minutit reisikiirusel lennates või 50 meremiili, sõltuvalt sellest, kumb vahemaa on lühem, peab kopter olema varustatud:

1) kergesti kättesaadavasse kohta paigutatud päästeparvedega vastavalt pardal viibivate isikute arvule, milles peavad olema antud lennutingimustele vastavad pääste- ja ellujäämise vahendid ohuolukorras kasutamiseks;

2) signaalrakettidega hädasignaalide edastamiseks.