Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskiri Art. 2Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisted alljärgnevas tähenduses:

1) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad jmt;

2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt;

3) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;

4) suurjäätmed on rasked ja kogukad olmes tekkivad jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas;

5) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni;

6) ehitus- ja lammutusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning mittekasutatav äraveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;

7) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale nagu nt värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, tulekustutid jmt;

8) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel, toorainena, kütusena või muul otstarbel (nt paber ja kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed, puidujäätmed jmt);

9) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise või kõrvaldamisega, sealhulgas vahendamise või edasimüümisega majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes on Keskkonnaametis jäätmekäitlejana registreeritud;

10) jäätmetekitaja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;

11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;

12) jäätmevedaja on jäätmeveo teenuse osutaja, kellel on jäätmeloa või registreerimistõendi alusel õigus jäätmeid vedada;

13) jäätmeveoleping on jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega jäätmevedaja võtab endale kohustuse jäätmete vedamiseks ja nõuetekohaseks käitlemiseks üleandmiseks ning jäätmevaldaja võtab endale kohustuse selle eest tasumiseks;

14) pakendite kogumiskoht on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite või pakendijäätmete kogumismahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil viibivatele isikutele;

15) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;

16) tiheasustusala on käesoleva eeskirja tähenduses Narva-Jõesuu linnasisene Narva-Jõesuu linn ning Sinimäe ja Olgina alevike kompaktse asustusega osad. Sinimäe ja Olgina tiheasustusalade paiknemise plaanid on esitatud jäätmehoolduseeskirja Lisas 1. Ülejäänud linna territoorium on hajaasustusala;

17) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;

18) rõiva- ja tekstiilijäätmed on kasutatud rõivad ja tekstiilid, mis pärinevad kodumajapidamistest, sh sarnased rõivad ja tekstiilid, mida kasutatakse avalikus ja erasektoris (nt vaibad, mööblikatted, tekid ja padjad, jalanõud, üleriided jmt), mis valdaja ei kavatse enam kasutada ning viskab need ära või kavatseb seda teha;

19) t e kstiilijäätmete ja ohtlike jäätmete kogumispunktid – kogumispunktid asuvad Kalda tn 30, Narva-Jõesuu linn ja Mäealuse tn 1b, Sinimäe alevik.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides sisalduvatest definitsioonidest, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.