Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid Art. 44Muldkeha projekteerimisnormid

(1) Muldkeha projekteeritakse võimaluse korral kohapealsest pinnasest, sealhulgas kraavi ja nõva kaevamisel saadavast pinnasest.

(2) Pinnast ja tööstusjäätmeid, mille tugevusomadused niiskudes ei muutu ning mis on keskkonnale ohutud, võib muldkehasse projekteerida piiranguteta. Pinnast ja tööstusjäätmeid, mille tugevusomadused niiskudes muutuvad, võib muldkehasse projekteerida, kui nende omadusi võetakse tee konstruktsiooni projekteerimisel arvesse.

(3) Muldkeha tihendustegur projekteeritakse vähemalt 95 protsenti standardse Proctorteimiga määratud muldkeha täitematerjali maksimaalsest tihendusest. Rajatavas kihis ei tohi suuremate pinnaseosiste läbimõõt ületada tihendatava kihi paksusest üle kahe kolmandiku.

(4) EVS-EN 1997-2 alusel määratud väga jämedateralise materjali lBo, Bo, Co, kasutamise korral tuleb selle peale ette näha kiilumis- või tasanduskihid järgmiselt:

1) kuni 300-millimeetrise teraläbimõõduga materjali kasutamise korral projekteeritakse esimese kihina materjali, mille maksimaalne teraläbimõõt D on kuni 63 millimeetrit;

2) kuni 600-millimeetrise teraläbimõõduga materjali kasutamise korral projekteeritakse esimese kihina materjali, mille maksimaalne teraläbimõõt D on 125 millimeetrit;

3) kiilumis- või tasanduskihi peale projekteeritakse kas järgmine katendikiht või killustikkatte ehitamise korral kulumiskiht järk-järgulise kiilumisega, kasutades peenemaid killustikufraktsioone;

4) kiilumiskihi võib asendada sobiliku, eraldusfunktsiooni täitva geotekstiiliga, mis vastab vähemalt Põhjamaade geosünteetide klassifikatsioonisüsteemi NorGeoSpec (edaspidi NorGeoSpec ) IV-profiili nõuetele.

(5) Muldkeha nõlvus projekteeritakse ühe meetri laiusel osal mõõdetuna teekatte ülaservast nõlvusega 1 : 2, sealt edasi üldjuhul nõlvusega 1 : 1.5, kui olemasolev pinnas seda võimaldab. Muldkeha maksimaalsed nõlvused olenevalt materjalist on esitatud lisa 1 tabelis 23. Eripinnase puhul projekteeritakse lahendus, mis tagab tee konstruktsiooni püsivuse.

(6) Süvendi nõlvus määratakse nõlva stabiilsuse arvutustega või arvestades lisa 1 tabelis 24 esitatut, kui nõlva püsivust ei mõjuta põhjavee voolamisest põhjustatud hüdrodünaamiline jõud.

(7) Muldkeha projekteerimisel liigniisketest pinnastest nähakse ette meetmed muldkeha vajaliku püsivuse tagamiseks nagu geosünteetide kasutamine, pinnase kuivamine loomulikul teel, pinnase töötlemine aktiivsete ainetega nagu kustutamata lubi, aktiivsed põlevkivi heittuhad.

(8) Eripinnasele muldkeha projekteerimise või tee muldes eripinnase kasutamise kavandamise korral:

1) nähakse tee projektis muldkeha kaitseks deformatsioonide eest ette erimeetmed nagu pinnasekihtide asetuse ja paksuse piiramine, nõlvade lamendamine, külgprismade ja bermide rajamine, muldkeha rajamine etapiviisiliselt, muldkeha ajutine ülekoormamine, geosünteetide kasutamine;

2) arvutatakse muldkeha püsivus ja konsolideerumine.

(9) Eripinnas on pinnas, mille dreenimata nihketugevus looduslikus olekus on võrdne 20 kilopaskaliga või on sellest väiksem.

(10) Muldkeha intensiivne vajumine peab olema lõppenud enne katendi rajamist. Intensiivse vajumise lõpuks loetakse aega, millal mulde või selle alla jääva pinnase või nende mõlema konsolidatsioon on saavutanud 90% oma lõppväärtusest.

(11) Kui muldkeha projekteeritakse üleujutatavale lammile, arvestatakse ka lainete mõju, vee hüdrostaatilist survet ja erosiooni mõju üleujutuse ajal.

(12) Kui muldkeha kavandatakse lihkeohtlikule alale, karstialale, nõrga pinnasega või punduva pinnasega maa-alale ning maa-alale, kus esineb erosioonioht, projekteeritakse muldkeha erilahendus.