Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva Art. 2Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) kääritusjääk on biogaasi tootmisprotsessi käigus orgaanilise aine anaeroobsel lagundamisel järele jääv ning põllumajandusliku või keskkonnaseisundi parandamiseks kasutatav materjal, mis on toodetud käesoleva määruse lisades 1 ja 3 nimetatud biolagunevatest jäätmetest ja vastab käesoleva määruse nõuetele;

2) vedel kääritusjääk on kääritusjääk, mis on saadud märgkääritusel või kääritusjäägi separeerimisel saadud vedel fraktsioon. Kuivaine sisaldus vedelas kääritusjäägis on väiksem kui 15%;

3) tahke kääritusjääk on kääritusjääk, mis on saadud kuivkääritusel või kääritusjäägi separeerimisel saadud tahke fraktsioon. Kuivaine sisaldus tahkses kääritusjäägis on vähemalt 15%;

4) kääritusjäägi tootja on jäätmekäitlusettevõtja, kes toodab biolagunevatest jäätmetest kääritusjääki, järgides käesoleva määruse nõudeid;

5) käitluskoht on jäätmekäitluskoht, mis on mõeldud biolagunevate jäätmete käitlemiseks. Käitluskoht koosneb biolagunevate jäätmete ladustusalast, biogaasijaamast, kääritusjäägi hoidlast või tahke kääritusjäägi ladustusalast, vajaduse korral ka kompostimisalast;

6) loomsed kõrvalsaadused on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus 1774/2002/EÜ (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), artiklis 9 sätestatud 2. kategooria ja artiklis 10 sätestud 3. kategooria materjal, mis sisaldab loomseid kõrvalsaadusi;

7) võõris on kääritusjäägis sisalduv mullale mitteomane biolagunematu materjal (näiteks klaas, metall, plast vms).