ÜTS Art. 21Avaliku teenindamise lepingu sõlmimise kord

(1) Pädev asutus valib vedaja, lähtudes riigihangete seadusest ning arvestades käesolevas paragrahvis ja sõitjateveo puhul raudtee- ja teeliikluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 sätestatud erisusi.

(2) Pädev asutus peab ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks tegema nii, et sõitjateveoteenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihanke tulemusel sõlmitav avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist või pädeva asutuse ja vedaja vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu kehtima hakkamist.

(3) Kui pädeva asutuse tegevus on riigihangete seaduses sätestatud korras vaidlustatud ja avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist, või kui muul viisil avaldub otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on pädeval asutusel õigus majanduslikult soodsamat võimalust valides:

1) pikendada seni liini teenindanud vedajaga avaliku teenindamise lepingut samadel või uutel tingimustel kuni vedaja leidmiseni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks, või

2) sõitjateveo puhul raudtee- ja teeliikluses ning sõitjateveo ja sõidukiteveo puhul laeva- ja parvlaevaliikluses sõlmida riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest lähtudes avaliku teenindamise otseleping, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks.

(4) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhtudele võib avaliku teenindamise otselepinguga avaliku teenindamise kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses ning siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes vedajale panna ainult tingimusel, et avaliku teenindamise otselepingu alusel osutatakse sõitjateveoteenust aastas vähem kui 200 000 kilomeetri ulatuses teeliikluses ja vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes. Samuti võib vedajale panna avaliku teenindamise otselepinguga avaliku teenindamise kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks rongiliikluses.

(5) Kui pädeval asutusel on sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses vedajaga sõlmitud avaliku teenindamise leping, sealhulgas avaliku teenindamise otseleping, ei või pädev asutus sama vedajaga avaliku teenindamise otselepingut sõlmida, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhtudel. Üheks vedajaks loetakse vedajaid, keda konkurentsiseaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks.

(6) Raudteeliikluses võib avaliku teenindamise otselepingu sõlmida ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõike 6 alusel.