Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasneva Art. 5Õiguslik analüüs kohtus riigi esindamiseks

(1) Asutus koostab ise või tellib vandeadvokaadilt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis õigusliku analüüsi juhul, kui riigi vastu on kohtusse pöördutud või kavatsetakse ise kohtusse pöörduda.

(2) Õiguslikus analüüsis antakse hinnang kohtuasja perspektiivikuse kohta, samuti prognoos riigile kaasneda võiva kogukulu kohta. Asja perspektiivikuse hindamisel analüüsitakse eeskätt riske, asjassepuutuvaid tõendeid, kehtivat õigust ja kohtupraktikat. Asja kogukulu hindamisel prognoositakse eeskätt riigilt võimaliku väljamõistetava summa suurust, lepingulisele esindajale makstava tasu suurust ja kaasneda võiva menetluskulu suurust. Õiguslikus analüüsis esitatakse ettepanek kohtuasja otstarbekaks lahendamiseks lähtuvalt riigi huvidest.

(3) Õigusliku analüüsi sisu ja vormi täpsemad nõuded võib kehtestada asutuse sisekorraga. Asutus võib oma sisekorraga kindlaks määrata ka piirsumma, millest alates õiguslik analüüs koostatakse ning piirduda sel juhul kohtuasja kohta üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsuse ja otsuse vastuvõtja fikseerimisega, kui kohtuasja prognoositav kulu ei ületa asutuse määratud piirsummat. Juhul kui asutus otsustab tunnistada tema vastu esitatud nõuet, sõlmida kompromissi või mitte pöörduda kohtusse, peavad põhjendused olema otsuses märgitud.

(4) Õiguslikku analüüsi ei pea koostama kohtuasja kohta, millega mõistlikult eeldades ei kaasne asutusele kulu, samuti kui kohtult taotletakse toiminguks luba või esialgse õiguskaitse määramist.

(5) Kohtuasjas, milles seadusest tulenev või kohtu määratud tähtaeg ei võimalda kohe koostada õiguslikku analüüsi, koostatakse see esimesel võimalusel.

(6) Asutuse juht või tema volitatud ametnik või töötaja kujundab õigusliku analüüsi põhjal seisukoha kohtusse pöördumise otstarbekuse või algatatud kohtuasjale vastuvaidlemise, selle õigeksvõtu või selles kompromissi sõlmimise kohta.

(7) Kui õigusliku analüüsiga ei ole mõistlikult võimalik hinnata kohtuasja perspektiivikust väljakujunemata kohtupraktika ja puuduva või ebaselge õigusnormi tõttu, lähtutakse otsustamisel muu hulgas sellest, kas kohtuasjaga kaasneda võiv tulu kaaluks üles kohtuasjaga kaasneda võiva kulu ja kohtuasjale kulutatava aja.

(8) Asjaolude olulise muutumise, nagu uute tõendite kogumine või kohtuasja teise menetlusosalise poolt uute tõendite või kompromissettepaneku esitamine või Riigikohtu seisukoha saamine õigusliku analüüsi aluseks olevat kohtuasja puudutavas küsimuses, milles see puudus, või Riigikohtu poolt varasema seisukoha muutmine, või nende ümberhindamise korral tuleb õiguslikku analüüsi viivitamata täiendada või koostada uus õiguslik analüüs, milles täpsustatakse varasemat seisukohta ning esitatakse ettepanek kohtuasja otstarbekaks lahendamiseks lähtuvalt riigi huvidest. Üksnes kohtulahendi vaidlustamist ei loeta asjaolude oluliseks muutumiseks.

(9) Pooleli olevas kohtuasjas tehakse asjaolu olulise muutumise või ümberhindamise tõttu koostatud täpsustatud õigusliku analüüsi põhjal otsus kohtuasja jätkamise kohta.