Tallinna linna ametnike ja töötajate arengu toetamise kord Art. 4Eelarveliste vahendite kavandamine

(1) Arendustegevuse (sh koolituslähetuse) kulu planeeritakse asutuse koolituseelarves. Linna kesksete koolituste kulu planeeritakse Tallinna Strateegiakeskuse eelarves.

(2) Eelarve kasutamisel lähtutakse efektiivsusest, hoides arendustegevusega kaasnevad kulud (toitlustus, majutus, ruumide rent jms) võimalikult väiksed.

(3) Asutuse eelarvest tasutakse:

1) teenistuja tööalase arendustegevuse kulud üldjuhul täies ulatuses;

2) koolitusega seotud otsesed ja kaasnevad kulud (sh transport, majutus, toitlustus, ruumide rent, välisriigis toimuva koolituse puhul ka päevaraha ja reisikindlustus) täies ulatuses;

3) keeleõppe kulud (kui keeleoskus on tööülesannete täitmiseks vajalik) olenevalt asutuse võimalustest kas osaliselt või täielikult;

4) tööks vajaliku mikrokvalifikatsiooniõppe kuludest võimalusel kuni 50%;

5) kutse taotlemise või taastõendamise kulu täies ulatuses, kui kutse olemasolu on ametikohal töötamiseks vajalik. Kui kutset on võimalik erialal taotleda, kuid see ei ole töötamise eelduseks, siis võib asutus otsustada kulu hüvitamise. Kui kutse taotlemine ebaõnnestub, tasub kordustaotlemise eest teenistuja ise.

(4) Ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmib asutus üldjuhul teenistujaga ressursimahuka koolituse lepingu. Lepingu sõlmimisel ja koolituskulude hüvitamisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest ja töölepingu seadusest. Ressursimahuka koolitusena käsitletakse koolitust, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku enam kui 90 kalendripäeva ja teenistuja koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tööajast või ületab asutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud vähemalt viis korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära.

(5) Tööandja ei tasu õppemaksu üldharidus-, kutse- ja kõrghariduse omandamise ega sellega kaasnevate kulude eest.