Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas Art. 3Üldised haljastusnõuded projekteerimisel

(1) Ehitusprojekti koostamisel tuleb vältida ehitiste, sh tehnorajatiste, kavandamist olemasoleva kõrghaljastuse juurekaitsevööndisse. Juurekaitsevööndi üldjoonis on näidatud lisas 1.

(2) Ehitusprojekti koosseisus peab olema:

1) olemasoleva haljastuse korral säilitatava kõrg- ja/või madalhaljastuse kaitsemeetmete kirjeldus;

2) kõrg- ja/või madalhaljastuse raie kirjeldus;

3) kõrg- ja/või madalhaljastuse taastamise kirjeldus;

4) kavandatava haljastuse, sh kõrg- ja/või madalhaljastuse, rajamise kirjeldus.

(3) Hoonete, tehnorajatis jms kavandamisel säilitatava kõrg- ja/või madalhaljastusega alale ja/või säilitatava kõrghaljastuse juurekaitsevööndisse peab ehitusprojekti koosseisus olema:

1) joonis kuhu on kantud säilitatava kõrghaljastuse juurekaitsevööndid. Lisaks peavad olema joonisele kantud inimeste liikumisteed ning pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamiskohad, mis ei tohi jääda säilitatava haljastuse juurekaitsevööndisse;

2) kõrg- ja/või madalhaljastuse kaitsemeetmete kirjeldus, kui kavandatakse maapinna tõstmist või langetamist enam kui 20 cm;

3) muu haljastuse (nt rohi jms) kaitsemeetmete kirjeldus.

(4) Kõrg- ja/või madalhaljastuse raie puhul peab ehitusprojekti koosseisus olema:

1) kõrg- ja/või madalhaljastuse hindamise metoodika kohased tulemused vastavalt Rae Vallavalitsuse määruses "Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded" sätestatule;

2) vajadusel säilitatavate puude ja/või põõsaste kaitsemeetmed;

3) vajadusel taimestiku-, loomastiku- ja linnustiku kaitsemeetmed, arvestades pesitsus- ja sigimisaegu;

4) muud asjakohased meetmed.

(5) Haljastuse taastamise puhul peab ehitusprojekti koosseisus olema vähemalt:

1) kasvupinnase taastamise kirjeldus;

2) haljastatava pinna taastamistehnoloogia kirjeldus koos vastava liigi külvinormi ja hoolduse kirjeldusega;

3) kõrg- ja/või madalhaljastuse okste ja juurte kärpimise ning muude asjakohaste meetmete kirjeldus;

4) vajadusel muu asjakohane ja oluline teave.

(6) Kavandatava haljastuse puhul peab ehitusprojekti koosseisus olema vähemalt:

1) rohu liigiline koosseis, kõrg- ja madalhaljastuse liigid, seemnete ja istikute kvaliteedinõuded, istikute suurused, istikute vahekaugused ja vajadusel muu oluline teave;

2) vastavalt haljastuse liigile kasvumulla nõuded;

3) muu asjakohane ja oluline teave.

(7) Kõrg- ja/või madalhaljastuse täieliku või osalise likvideerimise korral tuleb kinnistu piires kavandada uus kõrg- ja/või madalhaljastus, mille minimaalne osakaal peab vastama detail- või üldplaneeringus toodud nõuetele.

(8) Avalikule alale haljastuse projekteerimisel tuleb lähtuda järgnevast:

1) puule tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks;

2) sõltuvalt istutuskohast tuleb valida sobiv puu liik, mis talub linnakeskkonda;

3) vältida tuleb monokultuuride teket.

(9) Tänavaäärse ja parklate haljastuse projekteerimisel tuleb täiendavalt arvestada:

1) istiku asukoht peab olema vähemalt 2 m kaugusel sõiduteepoolsest äärest/äärekivist va põhjendatud juhul. Vajadusel tuleb rakendada puu kaitseks täiendavaid sobilikke meetmeid;

2) istik peab olema kaitstud libedusetõrjeks kasutatava soola eest;

3) istikute omavaheline kaugus ja juurestikule vajalik kasvupinnase maht peab vastama määruse lisas 2 ja lisas 3 toodud nõuetele;

4) parklasse istutamisel tuleb eelistada puuliike, millel ei ole pinnapealne juurestik, mis heidavad rohkem varju ja millel ei ole suuri vilju ning mille lehtedelt ei eraldu nestet.

(10) Sillutatud alale istutamisel tuleb tagada:

1) sademevee voolamine puutüvest eemale;

2) sillutise väikese kalde korral pinna tõstmine sillutatud alast kõrgemale (nt sobiva äärekiviga vms);

3) võraaluse sillutamata ala suurus vähemalt 1,2 m x 1,2 m;

4) juurestiku kaitse.

(11) Sillutatud alale puu istutamise põhimõtteline joonis on toodud lisas 4.

(12) Kaevevaba katendilahenduse rajamise põhimõtted on järgmised:

1) rajatakse kohta, kus puujuurte kahjustamise vältimiseks on võimalik kasutada kaevevabalt rajatavat katendit;

2) katendi kavandab insener konkreetse koha aluspinnasest ja niiskustingimustest lähtuvatele arvutustele tuginedes.

(13) Kaevevaba katendilahenduse põhimõtteline joonis ning rajamise järjekord on toodud lisas 5.

(14) Tugevdatud struktuuriga kasvualus (tugipinnas) rajatakse juhul, kui ei ole võimalik tagada kasvupinnase mahtu lisas 3 toodud nõuetele muul viisil.

(15) Tugevdatud struktuuriga kasvualuse rajamise nõuded on järgmised:

1) rajatakse vähemalt meetripaksuse kihina kõnni- või kergliiklustee alla;

2) tugipinnas koosneb koormuste talumiseks vajalikust tugimaterjalist (killustik) ja selle vahele jäävaid tühimikke täitvast kasvusubstraadist, mis võimaldab juurte elutegevust;

3) rajamiseks kaevatakse vajaliku suurusega süvend. Raske lõimisega aluspinnase puhul rajatakse süvendi põhja drenaaž;

4) süvend täidetakse kihtidena, arvestades ca 70 mahuosa killustikku (50−150 mm tükid) ja 30 mahuosa kasvusubstraati (kompostmuld + liiv);

5) orgaanilise aine sisaldus substraadis peab olema võimalikult väike.

(16) Tugevdatud struktuuriga kasvualuse põhimõtteline joonis ja rajamise etapid on toodud lisas 4.