Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord Art. 2Nõuded eriti ohtliku ja uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja sellest teavitamiseks

(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks kehtivad nakkushaige ja nakkushaiguse kahtlusega isiku kohta järgmised nõuded:

1) perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja hindab isiku seisundit, tuvastab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused, edastab teabe vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigetele 6 1 ja 7 ning teavitab kohe Häirekeskust hädaabinumbril 112 isiku hospitaliseerimise vajadusest;

2) isiku hospitaliseerib asjakohaste isikukaitsevahenditega varustatud kiirabibrigaad, kes teavitab eelnevalt haiglat haige hospitaliseerimisest;

3) eriti ohtliku nakkushaiguse kinnitatud diagnoosiga või kahtlusega haige isoleeritakse nakkusosakonda.

(2) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel kehtib lõikest 1 erisus, mille kohaselt hospitaliseeritakse nakkushaige või nakkushaiguse kahtlusega isik Terviseameti juhistest lähtuvalt.

(3) Terviseamet teavitab valdkonna eest vastutavat ministrit ja Sotsiaalministeeriumi kantslerit eriti ohtliku nakkushaiguse esinemisest ja selle kahtlusest, kui minister ja kantsler ei ole otsustanud teisiti.

(4) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtivad täiendavad nõuded:

1) tervishoiuteenuse osutaja lisab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isiku kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 6 1 ja 7 alusel kehtestatud teatistele võimaluse korral temaga vahetus kaitsmata kontaktis olnud isikute nimed ja telefoninumbrid ning edastab need viivitamata Terviseametile;

2) Terviseamet teeb pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teate saamist epidemioloogilise uuringu eriti ohtliku nakkushaiguse leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning rakendab vajalikke epideemiatõrje meetmeid, sealhulgas juhendab tõrjemeetmete rakendamist isikute rühmaviisilise haigestumise või selle kahtluse korral ja määrab isikute immuniseerimise vajaduse epidemioloogilisel näidustusel;

3) eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta isikud võib hospitaliseerida sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga;

4) eriti ohtlike nakkushaiguste puhul on peiteaja kestus katku korral seitse päeva, kollapalaviku korral kuus päeva, koolera korral viis päeva ja viiruslike hemorraagiliste palavike korral 21 päeva, mille vältel jääb haigega vahetus kaitsmata kontaktis olnud isik tervishoiutöötaja jälgimisele;

5) kui keegi tervishoiutöötaja jälgimise all olevatest haigega kontaktis olnud inimestest nakkushaiguse maksimaalse peiteaja jooksul haigestub, alustatakse temaga kontaktis olnud isikute suhtes uut jälgimise perioodi.

(5) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtivad täiendavad erisused:

1) haigestunud isikuga vahetus kaitsmata kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta isikud peavad viibima eneseisolatsioonis kui ei ole sätestatud teisiti;

2) eneseisolatsiooni pikkuse ja peiteaja määramisel lähtutakse Terviseameti juhistest.

(6) Terviseamet võib vajaduse korral määrata vastutava infektsioonhaiguste või muu asjakohase eriala arsti, kelle ülesanne on eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunute ja nendega kontaktis olnud isikute ravi ja käsitluse juhendamine ning eksperdina järelevalves osalemine. Vastutav arst võib moodustada oma ülesannete täitmiseks arstliku konsiiliumi.