Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele Art. 2Käitlemise üldnõuded

(1) Ammooniumnitraati tuleb hoida kõrvaliste isikute juurdepääsu eest välistatult. Kui käitlemine eeldab ammooniumnitraadi ajutist hoiustamist kõrvalistele isikutele juurdepääsetaval territooriumil või ehitises, tagab käitleja valve või muude abinõude rakendamisega, et kõrvalised isikud ei võtaks või ei saaks ammooniumnitraati võtta.

(2) Ammooniumnitraati tuleb hoida muudest kemikaalidest eraldatult ja välistada kokkupuude järgnevate materjalidega:

1) lõhkematerjal;

2) sööbiv kemikaal;

3) kloriid, klorit, kloraat, perkloraat ja hüpoklorit;

4) permanganaat ja kromaat;

5) kokkusurutud, veeldatud või rõhu all gaas;

6) põlev vedelik ja kütus;

7) orgaaniline ja põlev materjal;

8) õli, rasv, määrdeaine ja vaha;

9) väävel;

10) metall pulbrilisel kujul, eelkõige kroom, vask, koobalt, nikkel, tsink, alumiinium, plii;

11) mis tahes muu materjal, mis suurendab tule- ja plahvatusohtlikkust.

(3) Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine ammooniumnitraadi käitlemisel on keelatud.

(4) Ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga käitises tuleb ammooniumnitraadile, mille hoiustamisaeg antud hoiukohas ületab 0,5 aastat, teostada täiendav detonatsioonikindluse test.

(5) Hoidla töötajatele tuleb anda juhiseid tulekahju korral käitumiseks. Need juhised peavad olema ka kirjalikud.

(6) Hoidlaehitises tohib teha sädemeid tekitava seadmega tööd, kui töökoht ja selle ümbrus on ammooniumnitraadist tühjendatud ja puhastatud.

(7) Hoidlaehitises, kus hoiustatakse üle 3000 tonni ammooniumnitraati, tuleb vähemalt kaks korda ööpäevas mõõta ammooniumnitraadi kuhja sisetemperatuuri ja lämmastikoksiidide sisaldust õhus, kasutades kalibreeritud temperatuuri- või gaasiandurit.