Kaevandamisjäätmete käitlemise kord Art. 2Kasutatud mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) kaevandustööstus – kõik isikud, kes tegelevad ärieesmärkidel maavarade peal- või allmaakaevandamisega, sealhulgas kaevandamisega puuraukude kaudu või kaevandatud materjali rikastamisega;

2) rikastamine – maavaradega tehtavad mehaanilised, füüsikalised, bioloogilised, termilised või keemilised protsessid või nende protsesside kombinatsioon (sealhulgas karjääride tegevus), mille käigus eraldatakse maavara vähemväärtuslik osa väärtuslikumast osast või muudetakse materjali tükisuurust või sorteeritakse materjali või toimub materjali leostumine või eraldumine ning eelnevalt kõrvale jäetud jäätmete ümbertöötamine, välja arvatud sulatamine, termilised tootmisprotsessid (välja arvatud lubjakivi põletamine) ja metallurgiatööd;

3) rikastamisjäätmed – pärast maavara väärtuslikuma osa vähemväärtuslikust kivimist eraldamist (nt purustamist, peenestamist, suuruse järgi sorteerimist, flotatsiooni ja muude füüsikalis-keemiliste tehnoloogiate rakendamist) järele jäävad tahked või vedelad jäätmed;

4) nõrga happega dissotsieeruv tsüaniid – tsüaniid ja tsüaniidühend, mis dissotsieerub nõrga happega määratud pH tasemel;

5) nõrgvesi – igasugune jäätmehoidlasse ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb jäätmehoidlasse või voolab jäätmehoidlast välja. Suublasse juhitav nõrgvesi peab vastama "Veeseaduse" § 24 alusel kehtestatud nõuetele;

6) ohtlik aine – aine, segu või valmistis vastavalt „Kemikaaliseaduse” § 10 lõikele 5;

7) suubla – pinnavesi, põhjavesi, siirdevesi ja rannikuvesi vastavalt „Veeseaduses” esitatud määratlustele ning maapõue osa, millesse voolab nõrgvesi;

8) taastamine – jäätmehoidlast mõjutatud maapinna töötlemine, et taastada selle rahuldav seisukord, pöörates erilist tähelepanu mulla kvaliteedile, loodusliku loomastiku ja taimestiku, looduslike elupaikade, pinnaveekogude ja põhjaveekogumite hea seisundi saavutamisele ja hoidmisele lähtudes „Veeseaduse” §-st 3 5 ja maastikule ning selle asjakohasele kasutamisele tulevikus;

9) käitaja – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab kaevandamisjäätmete käitlemise eest (kaasa arvatud kaevandamisjäätmete ajutine ladustamine) nii käitise tegutsemise ajal kui ka pärast selle sulgemist;

10) tegevuskoht – käitaja kontrolli all olev selgelt piiritletud geograafiline maa-ala.