VMS Art. 106Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine

(1) Lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

(1¹) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise võib registreerida, kui:

1) välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised;

2) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse, välja arvatud juhul, kui ta on avalik-õiguslik juriidiline isik;

3) lühiajaline töötamine registreeritakse täistööajaga töötamiseks.

(1²) Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise nõuded peavad olema välismaalase lühiajalise Eestis töötamise jooksul jätkuvalt täidetud.

(1³) Lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(1⁴) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

1) töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;

2) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus, või töötamine akadeemilise töötajana;

3) töötamine tippspetsialistina, kui välismaalasel on selles valdkonnas töötamiseks erialane ettevalmistus;

4) töötamine iduettevõttes.

(1⁵) Lühiajaline Eestis töötamine hooajatöötajana on lubatud kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.

(1⁶) Kui see on majanduse ja tööturu vajadusi arvestades põhjendatud, võib Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026103&id=116032022024 massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 3 sätestatud välismaalase lühiajalise töötamise ajast pikema aja, kuid mitte pikema kui 730 päeva 913 järjestikuse päeva jooksul.

(1⁷) Käesoleva paragrahvi lõike 1 1 punktis 3 sätestatud täistööajaga töötamise nõuet ei kohaldata, kui tegemist on töötamisega õpetajana, akadeemilise töötajana või teadlasena Eesti õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või töötamisega noorsootöötajana.

(2) Ilma elamisloata töötamiseks võib välislepingus sätestatud tingimustel Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

(3) Tippspetsialist käesoleva paragrahvi lõike 1 4 punkti 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eesti äriregistrisse kantud tööandja kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 4 punktis 3 nimetatud alusel võib lühiajalise töötamise registreerida, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud kantud Eesti äriregistrisse vähemalt 12 kuud ning lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 sätestatud tingimustele on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) äriühingul on vähemalt 65 000 eurot sissemakstud omakapitali, mille eest on Eestis soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid või mille eest on tehtud investeering teise Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, millel on tegelik majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud investeerimisfondi;

2) äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas;

3) äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 4 punktis 3 nimetatud alusel võib lühiajalise töötamise registreerida, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud kantud Eesti äriregistrisse vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud investeeringu või laenu riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest.

(6) (7) Lühiajaliselt võib Eestis töötada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ka välismaalane, kes teeb renditööd töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditöö ), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10, 11 või 13 nimetatud juhul.

(8) Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena, kui:

1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;

2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega;

3) tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.

(8¹)

(9) (10) Välismaalase lühiajalise töötamise hooajatöötajana võib registreerida, kui:

1) välismaalane asub tööle käesoleva seaduse § 110 lõike 3 alusel kehtestatud määruses loetletud hooajast sõltuval tegevusalal;

2) tööandja on enne lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamist sõlminud välismaalasega tähtajalise töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase tööle võtma sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud tingimustel;

3) välismaalase majutus Eestis viibimise ajal on tagatud õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavas eluruumis või majutusettevõttes.

(11) Hooajatöötaja käesoleva seaduse tähenduses on välismaalane, kelle alaline või peamine elukoht on kolmandas riigis ning kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud alusel ning teeb hooajatööd Eesti äriregistrisse kantud tööandjaga sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel.

(12) Kui hooajatöötaja majutus on korraldatud tööandja poolt või kaudu, ei tohi majutuse maksumus olla ülemäära suur ega ebaproportsionaalne võrreldes välismaalase ühe kuu töötasuga ning majutuse maksumust ei tohi välismaalase töötasust maha arvata.

(12¹) Kui välismaalane on eelnevalt töötanud käesoleva seaduse § 176 2 alusel antud tähtajalise elamisloa alusel, võib tööandja registreerida tema uue lühiajalise töötamise ühe aasta möödumisel pärast nimetatud elamisloa kehtivusaja lõppemist.

(13) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 3 ei kohaldata välismaalasele, kes töötab ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil lühiajaliselt Eestis juhtivtöötaja, spetsialisti või praktikandina teise Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiva ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa alusel.

(14) Välismaalase lühiajalise töötamise ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud juhul võib registreerida, kui:

1) välismaalasel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba töötamiseks ja ta viiakse töötamise või praktika eesmärgil ettevõtjasiseselt üle Eestisse väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknevast äriühingust Euroopa Liidu liikmesriigis paikneva äriühinguga samasse kontserni kuuluvasse äriühingusse või äriühingu filiaali (edaspidi vastuvõttev üksus );

2) välismaalane saabub Eestisse ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil;

3) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajal on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paikneva äriühinguga tööleping, mille alusel vastuvõttev üksus kohustub isiku tööle võtma töölepingus kindlaks määratud tingimustel.

(15) Lühiajalise töötamise praktika eesmärgil võib registreerida, kui:

1) välismaalane omandab kõrgharidust või on omandanud kõrghariduse kahe aasta jooksul enne lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamist;

2) praktika võimaldaja ja praktikandi vahel on sõlmitud leping;

3) praktika on seotud omandatud või omandatava haridusega.

(16) Lühiajalise töötamise kutseõppe praktika eesmärgil võib registreerida välisriigis asuva õppeasutuse suunamisel, kui praktika on õppeprogrammi osa.

(17) Tööandja on kohustatud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerima, kui välismaalase Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuste osutamisega ning välismaalasel on selle liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja tal on nimetatud liikmesriigis töötamise õigus.

(18) Välismaalase teenuse osutamise eesmärgil lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 sätestatut.

(19) Eestis registreeritud ettevõtja on kasutajaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses ning tal on käesolevas seaduses sätestatud kasutajaettevõtja õigused ja kohustused, kui ta vahetult võimaldab Eestis töötada välismaalasel:

1) kelle Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuste osutamisega;

2) kellel on nimetatud liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja

3) kellel on nimetatud liikmesriigis töötamise õigus.