VMS Art. 105Seadusest tulenev õigus Eestis töötada

(1) Välismaalasel, kes on kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune, on lubatud Eestis töötada kinnipidamisasutuses viibimise ajal.

(2) Välismaalasel, kes on vedurimeeskonna liige või vedurit või rongi teenindava personali liige või autojuht, kes toimetab sõitjaid või veoseid kohale riigipiiri ületades, või lennumeeskonna liige, on lubatud Eestis töötada, kui tal puudub Eestis elukoht ning tema tööandjal puudub Eestis tegevuskoht ning tal on Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus.

(2¹) Välismaalasel on lubatud töötada Eesti riigilipu all sõitval merelaeval, välja arvatud reisilaeval, mis teeb Eesti sadamast rahvusvahelisi regulaarreise, kui laev on sisenenud Eesti sadamasse viimase 365 päeva jooksul kuni 25 korda.

(2²) Välismaalasel on lubatud töötada Eesti riigilipu all sõitval reisilaeval, mis teeb Eesti sadamast rahvusvahelisi regulaarreise, tingimusel, et välismaalasele makstakse tasu, mis on vähemalt võrdne kollektiivlepingus kokkulepitud palgamääraga vastaval ametikohal.

(2³) Kui ettevõtja ei ole sõlminud käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud kollektiivlepingut, tuleb välismaalasele maksta laevandussektori kollektiivlepingutes kokkulepitud palgamääraga vastava ametikoha keskmist tasu.

(2⁴) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 1 –2 3 sätestatud seadusest tulenevat õigust töötada Eesti riigilipu all sõitval merelaeval ei ole kohalikku rannasõitu tegevate laevade välismaalastest laevapere liikmetel.

(3) Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane võib Eestis viibida Eesti äriregistrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tema ajutise viibimisaja kestuse jooksul.

(4) Ilma töötamiseks antava elamisloata võib Eestis töötada välismaalane:

1)

2) kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik ja kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus;

3) kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus, kelle töötamine on ajutise iseloomuga ning kelle töötamise kestus ei ületa viit päeva 30-päevase perioodi jooksul;

4) kellel on tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus Eestis viibida;

5) kellel on käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajaline viisa või elamisluba õppimiseks, tingimusel et tema Eestis töötamine ei takista õppimist;

6) kellel on Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–8 nimetatud seaduslik alus ning kes on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme kutseõppesse, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse, tingimusel et tema Eestis töötamine ei takista õppimist;

7) kellel on Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 62 5 alusel antud viisa kaugtöö tegemiseks ja kelle töökohustuste täitmine vastab sama paragrahvi lõike 2 tingimustele;

8) kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kelle töötamine on seotud autoriõiguse seaduse kohase sellise audiovisuaalse teose Eestis tootmisega, mis valmib Eesti ja välismaa filmitootjate koostöös ning mis Kultuuriministeeriumi või tema volitatud asutuse kinnitusel soodustab eesti kultuuri arengut ning toetab märgatavalt Eesti rahvusvahelistumist ja Eesti filmitootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, tingimusel et see teos ei jää Eestisse ning selle tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ei asu Eestis;

9) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 118 punkti 1, 2, 3, 5, 6 1 , 6 2 , 7 või 9 alusel;

10) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba töötamiseks ja ta jätkab töötamist selles elamisloas kindlaks määratud tööandja juures.

(5) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja võib Eestis viibida kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul selleks, et teha tööandja ärihuvides ajutist tööd, mis on otseselt seotud Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja töökohustustega ja hõlmab ärikohtumisel, konverentsil või seminaril osalemist, ärikokkuleppega seotud läbirääkimiste pidamist, müügi- või turundustegevust, ärivõimalusega tutvumist või koolitusel osalemist.