Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja k Art. 62Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli teine leht

Transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli teisel lehel antakse transfusioonijärgsete reaktsioonide nimetused ja koodid järgnevalt:

1) anafülaktiline reaktsioon – kood 400. Esineb IgA puudulikkusega patsientidel, kes on varasemate verepreparaatide transfusioonide järgselt sensibiliseerunud IgA suhtes. Uuel kokkupuutel IgA-ga tekib anafülaksia. Reaktsioon tekib kohe ülekande alguses;

2) vahetu hemolüütiline reaktsioon – kood 401. Tekib sellise doonorivere ülekandel, milles sisalduva antigeeni suhtes on patsiendi seerumis antikehad juba olemas ning AK+AG vallandab hemolüüsi. Hemolüüs võib olla intravasaalne (näiteks vale grupi verepreparaadi transfusioon ABO süsteemis ja Kidd-süsteemi antikehade korral) või ekstravasaalne (näiteks Rh-, Duffy- ja Kell-süsteemi antikehade korral). Reaktsioon tekib kohe transfusiooni alguses või selle ajal;

3) septiline reaktsioon – kood 402. Verepreparaat on bakteriaalselt saastunud. Transfusiooni tulemusena tekib septitseemia. Reaktsioon tekib kohe transfusiooni alguses või selle ajal;

4) temperatuurireaktsioon – kood 403. Patsient on varasemate transfusioonide või raseduste käigus sensibiliseerunud võõraste leukotsüütide suhtes. Uus kokkupuude doonori leukotsüütidega vallandab järsu kehatemperatuuri tõusu üle 1 o C 0,5–1 tund peale ülekande algust, mis kestab 2–6 tundi ja peaks mööduma 10 tunni jooksul;

5) transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus (TRALI) – kood 404. Verepreparaat (plasma, täisveri) sisaldab leukotsüütide vastaseid antikehi, mis reageerivad patsiendi leukotsüütidega kopsudes. Sümptomaatikalt sarnaneb täiskasvanute respiratoorsele distress-sündroomile. Tekib transfusiooni ajal või järel;

6) urtikaaria jm kergemad allergilised reaktsioonid – kood 405. Patsient on sensibiliseerinud millegi verepreparaadis sisalduva suhtes. Reaktsioon tekib kohe transfusiooni alguses või selle ajal;

7) tsirkulatoorne ülekoormus – kood 500. Tekib verepreparaadi liiga kiirel või rohkel transfusioonil, kui tegemist on väga noore, väga vana või normovoleemilise patsiendiga;

8) hilinenud hemolüütiline reaktsioon – kood 406. Doonorivere ülekande järgselt tekib patsiendi sensibiliseerumine mingi selles sisaldunud antigeeni suhtes. Tekib 1–3 nädala jooksul pärast transfusiooni;

9) transfusioonijärgne purpura (PTP) – kood 407. Patsiendil tekivad pärast doonori trombotsüütide transfusiooni antitrombotsütaarsed antikehad nii doonori kui ka oma trombotsüütide suhtes. Tekib 1 kuni 2 nädalat pärast ülekannet;

10) transplantaat «peremehe» vastu (GvH) – kood 408. Immuunpuudulikkuse seisundis olevat patsienti ründavad doonori lümfotsüüdid. Ilmneb 2–3 nädalat pärast transfusiooni;

11) haigustekitajate ülekanne – kood 600. Verepreparaatidega on oht üle kanda mitmeid haigustekitajaid. Olulisemad: inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV), B- ja C-hepatiidi viirus, süüfilise tekitaja, herpesviirus, tsütomegaloviirus, parvoviirus. Haigus ilmneb nädalaid kuni aastaid pärast ülekannet.