PankrS Art. 110Tehingu tagasivõitmise üldised alused

(1) Kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud:

1) ajutise halduri või usaldusisiku nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;

2) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve;

3) enne käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve;

4) viie aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.

(2) Kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve.

(3) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.

(4) Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingut ja tasaarvestuskokkulepet, väärtpaberituru seaduse §-s 229 3 nimetatud kvalifitseeruvate finantstehingute lisamist tasaarvestuskokkuleppesse ning lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamist sama seaduse § 229 2 tähenduses ei saa tagasi võita, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et tehingu ainuke eesmärk oli kahjustada teisi võlausaldajaid ja tehingu teine pool oli sellest teadlik ning tehing oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

(5) Tehingut, mille eesmärk on pandikirjade tagatisvara moodustamine kooskõlas pandikirjaseaduse §-des 31 1 ja 31 6 sätestatuga, ei saa tagasi võita.