Kehtna valla raamatupidamise sise-eeskiri Art. 27Inventeerimise ja hindamise protseduurid

(1) Kassa inventuuri teeb asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud komisjon.

(2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:

1) inventuuri tegemise kuupäev;

2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;

4) komisjoni liikmete allkirjad.

(3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega.

(4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel tehakse

1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;

3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;

4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;

6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. Üksikisikutele saadetakse saldokinnituskirjad juhul kui nõue on tasumata pikema perioodi eest kui viimane aruandekuu ja nõude summa ületab 500 eurot.

(5) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:

1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;

3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;

5) maksukohustuste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;

6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;

7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvele võtmine.

(6) Varade inventuuri käigus:

1) veendutakse vara olemasolus;

2) tehakse kindlaks üleliigsed, kasutult seisvad, hävinud või kadunud varad;

3) hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust (lähtuvalt järelejäänud elueast);

4) hinnatakse vara füüsilist seisukorda ja vajadusel tehakse ettepanekud vara allahindluseks, ümberhindluseks või mahakandmiseks.

(7) Varade inventeerimisel järgitakse alljärgnevat:

1) varad paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;

2) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt või aktid;

3) üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;

4) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;

5) vara, mida ei ole võimalik füüsiliselt üle lugeda (nt maa, teed jne) inventeeritakse kaardimaterjali ja riiklike registriandmete põhjal;

6) lõpetamata ehituste ja etapiviisiliste soetuste inventeerimisel fikseeritakse inventuurinimekirjas objekti eeldatav valmimisaeg;

7) pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega, koostab komisjoni esimees põhivarade inventuuri tulemuste lõppakti inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal kus kajastatakse lisadena mahakandmisele kuulunud varade akt, puuduolevate varade arvele võtmise akt, lõpetamata ehituse ülevaatlik akt ning vajadusel üle- ja puudujääkide ning allahindluse akt või aktid ning esitatakse vallavalitsusele. Vallavalitsuse otsuse põhjal koostatakse raamatupidamises materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.

(8) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha:

1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;

2) süüdlase mittetuvastamisel Kehtna valla vara valitsemise korra alusel.