Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

Tartu valla detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse · Tartu valla detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks ette nähtud taristu väljaehitamise kokkuleppimise kord

Tartu valla detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse Art. 3Rajatiste väljaehitamise juhud

In KraftAmtlicher Text

(1) Huvitatud isikul tekib rajatiste osalise või täieliku väljaehitamise ja asjakohaste kulude kandmise kohustus, kui ta on huvitatud detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest, kehtestamisest ja elluviimisest ning valla arengukava ja planeeringu algatamise otsuse tegemise ajal kehtiv eelarve ning eelarvestrateegia ei näe detailplaneeringu alale ja selle teenindamiseks avalikuks kasutamiseks kavandatud rajatiste ehitamist ega kulude katmist osaliselt või täielikult ette.

(2) Mitme huvitatud isiku korral jagatakse detailplaneeringu kohaste, avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud, avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamise maht ja kulud huvitatud isikute vahel võimalikult proportsionaalselt vastavalt asjakohasele kokkuleppele, arvestades detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse brutopinda ning silmas pidades planeeringu elluviimise etappe ja ajakava.

(3) Kõik käesoleva määruse § 1 lõike 1 punkti 2 kohaste rajatiste väljaehitamisega seotud kulud on kohustatud kandma huvitatud isik, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud isik on kohustatud:

1) välja ehitama kõik detailplaneeringus ette nähtud avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised ja kõik rajatised, mis ei asu detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud;

2) tagama detailplaneeringualast väljajäävate rajatiste korrasoleku ja endise olukorra taastamise;

3) omal kulul ja koostöös pädeva isikuga tagama maaparandussüsteemi rekonstrueerimise kuni eesvooluni ka selles osas, mis jääb detailplaneeringualast välja, kuid mis teenindab detailplaneeringu ala ning rekonstrueerima maaparandussüsteemi terviklikult kogu planeeringu alal ja vajadusel ka väljaspool planeeringu ala (planeeringu mõjualal) selliselt, et on tagatud naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi osa nõuetekohane toimimine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud, avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamiseks sõlmivad huvitatud isik ja vald PlanS § 131 lõikes 2 nimetatud halduslepingu enne detailplaneeringu kehtestamist, milles on toodud vähemalt PlanS § 131 lõikes 5 sätestatud asjaolud.

(5) Vald kehtestab detailplaneeringu üksnes juhul, kui on sõlmitud haldusleping, millega huvitatud isik on võtnud rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega, ja leppinud kokku rajatiste üleandmise vallale juhul, kui need asuvad valla omandis oleval maal või on suunatud avaliku huvi tagamisele või rajatiste väljaehitamine on ette nähtud valla eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves.

(6) Juhul, kui huvitatud isik ei nõustu sõlmima PlanS § 131 lõikes 2 nimetatud halduslepingut enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist, on vallal õigus jätta detailplaneering kehtestamata ning detailplaneeringu koostamine lõpetada.

(7) Vald võib kehtestada detailplaneeringu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud halduslepingut sõlmimata, kui detailplaneeringuga kavandatu on valla arengulistel kaalutlustel oluline ja detailplaneeringu kehtestamata jätmine või kehtestamisega viivitamine ei ole põhjendatud.

(8) Põhjendatud juhul võib halduslepingus ette näha detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste välja ehitamise etappide kaupa.

(9) Üldjuhul peavad huvitatud isikul enne detailplaneeringuga kavandatud hoonetele ehitusloa andmist olema lõpetatud järgnevad kehtestatud detailplaneeringus ettenähtud tegevused:

1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituutide kandmine kinnistusraamatusse;

3) detailplaneeringu alusel moodustatud ja planeeringukohaselt vallale tasuta võõrandatavate maaüksuste valla omandisse andmine.

(10) Detailplaneeringukohase hoone ehitamiseks ei väljastata ehitusluba enne PlanS § 131 lõikes 1 nimetatud rajatiste ehitusloa väljastamist või väljastatakse see koos PlanS § 131 lõikes 1 nimetatud rajatiste ehitusloaga, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(11) Üldjuhul peab huvitatud isikul enne detailplaneeringuga kavandatud hoonetele kasutusloa andmist olema täidetud PlanS § 131 lõikes 1 nimetatud rajatiste väljaehitamise kohustus koos kasutuslubade või kasutusteatiste olemasoluga esimese detailplaneeringukohase hoone kasutusloa taotlemise ajaks või hiljemalt viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. Avalikuks kasutamiseks ettenähtud tehnovõrgud ja -rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni ehitusõigusega krundi kavandatud liitumispunktideni.

(12) Vallal on õigus keelduda detailplaneeringuga kavandatud hoone(te)le kasutusloa andmisest, kui huvitatud isiku lepingulised kohustused on nõuete kohaselt täitmata. Erandina võib vald nimetatud kasutusloa väljastada juhul, kui huvitatud isik on vallale andnud piisava tagatise rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmiseks.