Maa korralise hindamise metoodika Art. 13Põllumajandusmaa rühm ja hindamismudel

(1) Põllumajandusmaa rühma kuuluvad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikud asukohaklassides 3–8.

(2) Põllumajandusmaa rühma kuuluva maa hindamisel kasutatakse põllumajandusmaa mudelina üldistatud aditiivset mudelit, millega analüüsitakse vähemalt viie hindamisele eelneva aasta haritava maa tehinguid ja hinnatakse järgmiste väärtust mõjutavate tegurite mõju:

1) lähimate tehingute tegur, mis väljendab piirkonna kümne lähima samasse rühma kuuluva tehingu kaalutud keskmist väärtust;

2) asustuse tegur, mis väljendab katastriüksuse kaugust lähimast 2. või 3. taseme teenuskeskusest;

3) mullaviljakuse tegur, mis väljendab hinnatava katastriüksuse kaalutud keskmist mullaviljakuse väärtust;

4) liigniiskuse tegur, mis väljendab maaharimist piiravate ja liigniiskete muldade esinemise proportsiooni terve katastriüksuse pindalast;

5) maakasutuse tegur, mis väljendab püsirohumaa maakasutuse proportsiooni terve katastriüksuse pindalast;

6) pindala tegur, mis väljendab kõlviku pindala;

7) põllumajandushoonestuse tegur, mis väljendab põllumajandushoonete arvu lähipiirkonnas;

8) teega piirnevuse tegur, mis väljendab katastriüksusele juurdepääsetavust;

9) kompaktsuse tegur, mis väljendab katastriüksuse kuju sobivust.

(3) Katastriüksuse hindamisel loodusliku rohumaa kõlviku osas ei arvestata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud tegurite mõju ning rakendatakse koefitsienti 0,5.

(4) Kui andmete puudumise tõttu ei ole võimalik määrata käesoleva määruse § 13 lõike 2 punktis 3 nimetatud mullaviljakuse tegurit, rakendatakse Eesti keskmist mullaviljakuse tegurit.

(5) Kui katastriüksuse haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikule arvutuslikult leitud väärtus on väiksem kui käesoleva määruse § 15 lõikes 3 esitatud 8. asukohaklassi madalaim väärtustase, rakendatakse 8. asukohaklassi madalaimat väärtustaset.