VeeS Art. 169Karjatamise üldnõuded veekaitsevööndis

(1) Karjatamine veekaitsevööndis ei tohi põhjustada:

1) kaldaerosiooni ega veekogu risustamist;

2) vee-elustiku ega kalade kudealade kahjustumist;

3) negatiivset mõju veekogu avalikule kasutamisele ega kallasraja kasutamisele;

4) looduskaitse all oleva veeobjekti ega kultuuripärandi kahjustamist;

5) veekogus muud olulist keskkonnahäiringut;

6) maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise häirimist.

(2) Veekaitsevööndiga karjamaal karjatatavatele loomadele ei tohi anda lisasööta, välja arvatud mineraalsööt.

(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust on lisasööda andmine lubatud kevadisel üleminekul karjamaasöödale ning ebasoodsate tingimuste tõttu tekkinud karjamaarohu nappuse korral.

(4) Lisasööda andmise kohad peavad asuma väljaspool veekaitsevööndit.

(5) Muu veekogu kui mere ääres peab piki veekogu kallast olema igale loomühikule tagatud vähemalt viis meetrit kaldariba.

(5¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud nõudeid kohaldatakse hoiualal või muul kaitstaval loodusobjektil, kui kaitsekorralduskavaga või kaitse-eeskirjaga ei ole määratud teisiti.

(6) (7)

(8) (9)

(10)