VeeS Art. 168Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal

(1) Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialal võib piirata:

1) mineraalväetisega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kilogrammi haritava maa ühe hektari kohta;

2) loomapidamist 1,5 loomühikuni põllumajandusmaa ühe hektari kohta;

3) reoveesette kasutamist.

(2) Põllumajandusmaa käesoleva seaduse tähenduses on haritav maa ja looduslik rohumaa.

(3) Nitraaditundlikul alal asuvatele olulistele allika- ja karstialadele jäävatel allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses 50 meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist on keelatud:

1) väetamine;

2) taimekaitsevahendi kasutamine;

3) sõnniku hoidmine aunas;

4) maakasutuse sihtotstarbe muutmine;

5) loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine;

6) vee kvaliteeti ohustava ehitise rajamine;

7) maavara või maa-ainese kaevandamine;

8) heitvee pinnasesse juhtimine;

9) reoveesette laotamine;

10) metsa lageraie;

11) kuivendussüsteemi ehitamine;

12) kalmistu või matmiskoha rajamine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangute ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026069&id=109112021010 määrusega.

(5) Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all.

(6) Taimkattena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse talvituvaid kultuure, nagu taliteraviljad, taliraps, talirüps, kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja ravimtaimed.

(7)