Tapa valla põhimäärus Art. 31Isikuvalimised

(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(2) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Ettepaneku võib esitada volikogu liige.

(3) Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(4) Kandidaatide nimekirjas oleval isikul on õigus end pärast nimekirja sulgemist tutvustada. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kaks küsimust.

(5) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu oma liikmete hulgast 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikme kandidaat peab komisjoni koosseisu kinnitamiseks andma selleks suulise nõusoleku ning vastav asjaolu märgitakse volikogu istungi protokolli. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega ning komisjoni koosseis märgitakse volikogu istungi protokollis.

(6) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate volikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.

(7) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal volikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab. Hääletamise täpsem kord (voorude arv) lepitakse kokku enne hääletamist ning see märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

(8) Kui kandidaate oli rohkem kui kaks ning ükski neist ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

(9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja. Pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida varem valituks mitteosutunud isik.

(10) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid. Hääletussedelid täidetakse hääletamiskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis.

(11) Kui hääletussedel rikutakse enne sedeli hääletuskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus saada häältelugemiskomisjonilt rikutud sedeli tagastamisel uus hääletussedel. Sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse hääletamise protokolli vastav märge.

(12) Häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.

(13) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Hääletustulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse volikogu istungi protokolli.

(14) Enne valimistulemuste väljakuulutamist selgitab häältelugemiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise või hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse kirjalikult häältelugemiskomisjonile kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Häältelugemiskomisjon vaatab protesti läbi ja teeb selle kohta otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Häältelugemiskomisjoni seisukoht märgitakse volikogu istungi protokolli.

(15) Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

(16) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.