Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest väli · Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid

Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest väli Art. 4Saasteaine heitkoguse arvutuslik määramine

In KraftAmtlicher Text

(1) Kui saasteaine heitkogust ei määrata otsese mõõtmisega, määratakse saasteaine heide järgmiselt:

1) koostatakse käesoleva määruse lisale 1 vastav kasutatud kütuseliikide koondtabel;

2) kütusekulu B arvutatakse ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Q r i järgmiselt: B 1 = B × Q r i , GJ, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Q r i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;

3) leitakse i-nda saasteaine eriheite q i väärtus käesoleva määruse lisast 3–7 või 13;

4) arvutatakse kütusekulu B 1 ja eriheite q i alusel saasteaine heide M i , vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit: M i = 10 –6 × B 1 × q i , t (raskmetallid kg), kus B 1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; q i – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).

(2) Kui käesoleva määruse lisades ei ole kehtestatud vääveldioksiidi eriheidet, arvutatakse vääveldioksiidi heide kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:

M SO2 = 0,02 × B × S r × (1–η), t, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; S r – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral.

(3) Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:

1) leitakse saasteaine eriheide q i käesoleva määruse lisast 3–8;

2) arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus M pi , lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit: M pi = 10 –3 × P × q i , g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; q i – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

(4) Ühte ja samasse korstnasse suunatud töötavate katelde korral saadakse kogu heiteallika hetkeline heitkogus, summeerides katelde vastavad väärtused.

(5) Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus M pSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit:

M pSO2 = 20 × P × S r × (1–η) / Q r i , g/s, kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; S r – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk; Q r i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.

(6) Põlevkiviõli tootmisel arvutatakse osakeste ja raskmetallide heitkogused järgmiselt:

1) leitakse saasteaine eriheide q õi käesoleva määruse lisast 12;

2) arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus M pi , lähtudes tekkivast põlevkiviõli kogusest, kasutades järgmist valemit: M pi = M õli × q õi / t mg/s, kus M õli – tekkiva põlevkiviõli kogus (t); q õi – i-nda saasteaine eriheide (mg/t õli ); t – põlevkiviõli tootmise aeg (s);

3) arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine heide M i , lähtudes tekkivast põlevkiviõli kogusest, kasutades järgmist valemit: M pi = 10 –6 × M õli × q õi , kg/a, kus M õli – tekkiva põlevkiviõli kogus (t); q õi – i-nda saasteaine eriheide (mg/t õli ).

Änderungsgeschichte
  • Redaktsioon jõustunud 2019-03-25