Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest väli Art. 3Saasteainete heitkoguste määramine otsese mõõtmise alusel

Otsese mõõtmisega määratakse saasteaine heitkogus järgmiselt:

1) koostatakse käesoleva määruse lisale 1 vastav kasutatud kütuseliikide koondtabel;

2) kütusekulu B arvutatakse ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades käesoleva määruse lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja vastava kütuseliigi alumist kütteväärtust Q r i , kasutades järgmist valemit: B 1 = B × Q r i , GJ, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Q r i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;

3) mõõdetakse saasteainete sisaldust põletusseadmetest väljuvates suitsugaasides;

4) mõõtja ja mõõtmise tellija koostavad mõõtmise protokolli ja mõõtmistulemuste aruande käesoleva määruse lisa 2 kohaselt, ning mõõtmise tellija säilitab mõõtmiste protokolli ja mõõtmistulemuste aruannet vähemalt viis aastat;

5) iga kasutatud kütuseliigi kohta saadud mõõtmistulemuste alusel arvutatakse i-nda saasteaine eriheide q i , kasutades järgmist valemit: q i = c i [V g + (α–1) × V] / Q r i ≈ c i × α × 0,25 × k, g/GJ (raskmetallid mg/GJ), kus c i – i-nda saasteaine sisaldus kuivades suitsugaasides, mg/Nm 3 (teisendustegurid on käesoleva määruse lisas 10) – raskmetallid µg/Nm 3 ; V g – 1 kg kütuse põlemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht, Nm 3 /kg; V – 1 kg kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhukogus, Nm 3 /kg; α – liigõhutegur α = CO 2 max / CO 2 ≈ 20,9 / (20,9 – O 2 ); Q r i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 0,25 – kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm 3 /MJ; k – kütuse niiskusest tulenev parandustegur, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 11;

6) iga kasutatud kütuseliigi kohta arvutatakse i-nda saasteaine heide M i , kasutades järgmist valemit: M i = 10 –6 × B 1 × q i , t (raskmetallid kg), kus B 1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; q i – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).