FELS Art. 37Ajutine erihaldur

(1) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutuse juhatuse või nõukogu liikme tagasikutsumine käesoleva seaduse § 36 lõike 7 alusel andnud soovitud tulemusi krediidiasutusega seotud olukorra parandamiseks, võib Finantsinspektsioon määrata krediidiasutusele ühe või mitu ajutist erihaldurit. Ajutise erihalduri määramise otsus avalikustatakse Finantsinspektsiooni veebilehel.

(2) Ajutise erihalduri võib määrata töötama koos juhatusega ja nõukoguga. Kui ajutine erihaldur määratakse töötama koos juhatusega, täpsustab Finantsinspektsioon ajutise erihalduri ning juhatuse ja nõukogu omavahelised ülesanded, õigused ja kohustused, muu hulgas krediidiasutuse juhtorganile kehtestatud nõuded seoses vajadusega konsulteerida ajutise erihalduriga või saada temalt nõusolek enne mõnede otsuste tegemist või meetmete rakendamist.

(3) Finantsinspektsioon määrab kindlaks ajutise erihalduri õigused, rolli ja ülesanded tema ametisse nimetamisel, täpsustades ajutisele erihaldurile seatavaid piiranguid.

(4) Ajutine erihaldur võib teostada mõnesid või kõiki krediidiasutuse põhikirjast või seadusest tulenevaid juhatuse liikme õigusi, sealhulgas juhtorgani haldusfunktsioone. Ajutise erihalduri ülesannete hulka võib kuuluda krediidiasutuse finantsseisundi kindlakstegemine ning majandustegevuse või selle osa juhtimine eesmärgiga säilitada või taastada krediidiasutuse finantsseisund ja rakendada meetmeid krediidiasutuse majandustegevuse aruka ja usaldusväärse juhtimise taastamiseks.

(5) Ajutisel erihalduril peavad olema krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, laitmatu kutse- ja ärialane maine ja haridus ning ta peab vältima huvide konflikti ega tohi teha huvide konflikti põhjustavaid tehinguid. Ajutise erihalduri määramisele ja tema tegevusele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 112 lõikes 6 ning § 113 lõigetes 1, 2 ja 5–7 moratooriumihalduri kohta sätestatut.

(6) Finantsinspektsioon võib seada ajutisele erihaldurile kohustuse saada enne mõnede õiguste kasutamist, sealhulgas krediidiasutuse vara käsutamist, või muude toimingute tegemist Finantsinspektsioonilt nõusolek.

(7) Ajutine erihaldur on kohustatud Finantsinspektsiooni määratud ajavahemike tagant ja volituste lõppemisel koostama aruande krediidiasutuse finantsseisundi ning kohustuste täitmise käigus tehtud toimingute kohta.

(8) Ajutine erihaldur nimetatakse kuni üheks aastaks. Seda perioodi võib erandkorras pikendada, kui ajutise erihalduri nimetamise eeldused on jätkuvalt täidetud, sellise otsuse tegemisel peab Finantsinspektsioon seda aktsionäridele põhjendama.

(9) Ajutine erihaldur võib kutsuda kokku krediidiasutuse aktsionäride üldkoosoleku ja koostada üldkoosoleku päevakorra üksnes Finantsinspektsiooni nõusolekul.

(10) Ajutise erihalduri nimetamine ei sea piiranguid krediidiasutuse aktsionäride äriseadustikust tulenevatele õigustele. Ajutise erihalduri tegevusest tekkinud nõuetele ei kohaldata äriseadustiku §-s 289 2 sätestatut.

(11) Erihaldur saab kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele ja kvalifikatsioonile. Erihalduri tasu suuruse määrab Finantsinspektsioon.

(12) Ajutine erihaldur vastutab oma kohustuste rikkumisega üksnes süüliselt tekitatud kahju eest. Ajutise erihalduri vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise erihalduri tegevuse lõppemise päevast arvates.

(13) Finantsinspektsioon võib ajutise erihalduri igal ajal, olenemata põhjusest, tagasi kutsuda. Samuti võib Finantsinspektsioon ajutise erihalduri nimetamise tingimusi igal ajal muuta.

(14) Ajutise erihalduriga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Ajutise erihalduri lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.