FELS Art. 36Varajase sekkumise meetmed

(1) Finantsinspektsioon võib rakendada varajase sekkumise meetmeid, kui krediidiasutuse finantsolukorra kiire halvenemise tõttu seoses likviidsuse vähenemise või finantsvõimenduse määra, krediidiriski tingimuste või riskide kontsentreerumise piirmäära suurenemisega krediidiasutus rikub või võib lähitulevikus tõenäoliselt rikkuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) artiklites 3–7, 14–17 ja 24–26, krediidiasutuste seaduses või väärtpaberituru seaduses sätestatud nõudeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuse finantsolukorra kiire halvenemise põhjusi hinnatakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel, mis võivad hõlmata olukorda, kui krediidiasutuse omavahendite taseme ja minimaalse nõutava omavahendite taseme vahe on väiksem kui 1,5 protsenti.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil kohaldada krediidiasutuste seaduse §-s 104 sätestatud meetmeid ega muid järelevalvemeetmeid, muu hulgas kehtestada krediidiasutusele moratooriumi.

(4) Finantsinspektsioon võib varajase sekkumise meetmena ettekirjutuse alusel mõistliku tähtaja jooksul nõuda:

1) krediidiasutuse juhatuselt kindlaks määratud ajaks finantsseisundi taastamise kavas esitatud korra või meetme rakendamist või finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist juhul, kui asjaolud, mis tõid kaasa varajase sekkumise, erinevad esialgses finantsseisundi taastamise kavas esitatud eeldustest, ning rakendada ajakohastatud kavas esitatud korda või meedet, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorrast hoidumine;

2) krediidiasutuse juhatuselt olukorra uurimist, tuvastatud probleemide lahendamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramist ning nende probleemide kõrvaldamise tegevuskava ja selle elluviimise ajakava koostamist;

3) krediidiasutuse juhatuselt krediidiasutuse aktsionäride üldkoosoleku viivitamatut kokkukutsumist, kindla päevakorra määramist või küsimuse päevakorda võtmist;

4) krediidiasutuse juhatuselt kava koostamist võlgade restruktureerimise üle läbirääkimistesse astumiseks, arvestades võimaluse korral finantsseisundi taastamise kava;

5) muudatuse tegemist krediidiasutuse äristrateegias, õiguslikus või organisatsioonilises struktuuris;

6) vajalikku informatsiooni, sealhulgas kohapealse kontrolli teostamist, ja Finantsinspektsioonile kogu teabe esitamist, mis on vajalik kriisilahenduskava ajakohastamiseks ja krediidiasutuse võimaliku kriisilahendusmenetluse ettevalmistamiseks ning krediidiasutuse vara ja kohustuste hindamiseks.

(5) Kui krediidiasutuse juhatus ei kutsu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatule kokku aktsionäride üldkoosolekut, võib Finantsinspektsioon ise kutsuda kokku üldkoosoleku ja määrata selle päevakorra.

(6) Kui Finantsinspektsioon teeb kindlaks, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eeldused on täidetud, võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus võtaks ühendust võimalike omandajatega kriisilahendusmenetluse ettevalmistamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 sätestatud tingimustele, arvestades käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

(7) Kui krediidiasutuse finantsseisund on oluliselt halvenemas või kui ta on rikkunud õigusakte, haldusakte või krediidiasutuse sise-eeskirju ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud meetmed ei ole olnud piisavad, võib Finantsinspektsioon kutsuda tagasi ühe või kõik krediidiasutuse juhatuse või nõukogu liikmed. Tagasikutsutud juhatuse või nõukogu liikme asemele võib nimetada uue liikme üksnes Finantsinspektsiooni nõusolekul. Sellisel juhul võib Finantsinspektsioon otsustada, et uue liikme nimetamisel ei kohaldata krediidiasutuste seaduse §-des 48, 56 ja 57 krediidiasutuse juhtide kohta sätestatut.