Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad Art. 39Nähtusklass – rööbastee

(1) Nähtusklassi rööbastee kuuluvad transpordirajatised, mis on mõeldud rööbastel liikuvale liiklusvahendile või köisteed.

(2) Rööbasteed jaotatakse järgmisteks tüüpideks:

1) laiarööpmeline – rööbastee laius on üle 1435 mm;

1¹) standardrööpmeline – rööbastee laius on 1435 mm;

2) kitsarööpmeline – rööbastee laius on alla 1435 mm;

3) trammitee – trammiliikluseks mõeldud rööbastee;

4) köistee – suusatõstuk või muu sarnane tõstevahend;

5) muu rööbastee – teistest rööbastee tüüpidest laiuse, profiili või muu näitaja poolest erinev rööbastee, sealhulgas ainult ühe relsiga rööbastee.

(3) Rööbastee kaardistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

1) kaardistatakse võrgustikobjektina;

2) kaardistatakse rööbastee, mis on vähemalt 50 m pikkune.

(4) Rööbasteed jaotatakse järgmisteks tähtsusklassideks:

1) põhitee – reisirongiliiklusega tee või magistraaltee suuremate kaubajaamade vahel;

2) kõrvaltee – rööbastee tehase, sadama või muu objekti teenindamiseks;

3) harutee – tupik- ja paralleeltee nii jaamades kui ka mujal, samuti üldisest raudteevõrgust lahus olev tee.

(5) Rööbasteede tähtsusklassi määramisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

1) paralleelteede korral määratakse peamine rööpapaar põhi- või kõrvalteena, jaama läbiva kahe rööpapaari puhul säilitavad mõlemad rööpapaarid oma tähtsuse;

2) kahe rööpapaariga magistraalteel on mõlemal tähtsuseks põhitee;

3) trammitee ja kitsarööpmelise raudtee korral võib tähtsus olla ainult kõrvaltee või harutee;

4) eraldiasuv lühike raudteejupp (näiteks muuseumis, tööstusalal) kaardistatakse haruteena;

5) köisteel ja muul rööbasteel tähtsusklassi ei määrata.

(6) Laia- või standardrööpmelise rööbastee kohta märgitakse, kas tegu on elektrifitseeritud rööbasteega.