Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad Art. 38Nähtusklass – tee

(1) Nähtusklassi tee kuuluvad rajatised sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks, välja arvatud rööbasteed.

(2) Võrgustikobjektina kaardistatavad teed, mis ei ole riigiteed ehitusseadustiku mõttes, jaotatakse järgmisteks tüüpideks:

1) tänav – linnas või alevis paiknev kattega tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks;

2) rada – sõiduteest eraldi asuv jalgtee või muu autosõiduks sobimatu alaline tee;

3) muu tee – sõidukite liiklemiseks sobilik tee, mis ei ole riigitee ega tänav;

4) kergliiklustee – sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv püsikattega jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee.

(2¹) Põhipindobjektina kaardistatavad teed jaotatakse järgmisteks tüüpideks:

1) liiklusala – mootorsõidukite liikluseks ettenähtud ala, mis ei ole parkla ega bussijaam;

2) parkla – mootorsõidukite parkimiseks mõeldud ala;

3) bussijaam – ühistranspordi sõlmpeatused koos nende juurde kuuluvate parkimis- ja manööverdusaladega;

4) lennurada – lennuvälja stardi- ja maandumisrajad, ruleerimisteed, tavaliiklusele suletud teealad lennuväljal või helikopterite maandumisplats;

5) spordirajatis – spordiväljakud, staadionite jooksurajad ja muud kattega spordiplatsid ning mänguväljakud;

6) jalakäijate ala – tavaliiklusele suletud teeala, vaid jalakäijatele mõeldud tänavad, platsid ja väljakud;

7) muu – muu teeala.

(3) Tee kaardistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

1) kaardistatakse võrgustikobjektina;

2) võrgustikobjektina ja põhipindobjektina kaardistatakse riigitee arvestuslik lõik, tänav ning kõik teed, mis on vähemalt 8 m laiused;

3) sõiduteest eraldiasuv vähemalt 500 m 2 pindalaga taimkatteta plats, mis ei asu õues (näiteks parkla, lennuvälja kattega maandumisrada, spordiplats, staadion) kaardistatakse põhipindobjektina;

4) tee põhipindobjekt kaardistatakse tee (teekate ja sõidukõlbulikud teepeenrad) laiusele vastavalt, kaasates ka piirnevad bussitaskud, mahasõidud, parklad, kõnniteed ja tagasipöördekohad eraldusribaga teedel. Tee põhipindobjekti hulka kaardistatakse ka sõiduteega piirnev kõnnitee koos nendevahelise haljasribaga, kui kõnnitee ja haljasriba kogulaius on kuni 8 m;

5) ajutist teed ei kaardistata;

6) tee põhipindobjekti maksimummõõt on 1 km 2 . Suurem objekt tuleb jagada soovituslikult teekatte muutumiskohast või tükeldades piki vooluveekogu või rööbastee võrgustikobjekti;

7) võrgustikobjekt digitaliseeritakse tee keskjoonele. Eraldaja poolt tingitud tee hargnemisel digitaliseeritakse võrgustikobjekt mõlema sõidutee keskjoonele;

8) eraldajaks loetakse vähemalt 50 m pikkune või vähemalt 150 m 2 pindalaga teepinnast kõrgem takistus või samal tasandil olev rohttaimestikuga ala; samuti väiksem, kuid selgelt tajutava liiklemist takistava objektiga (näiteks ehitis, puittaim) ala. Eraldajaks ei loeta ringteid, mille diameeter on alla 20 m. Teekattemärgistusega loodud eraldusala ei põhjusta tee hargnemist;

9) ainult jalakäijatele läbitav tänavalõik (näiteks trepp), mis on kitsam kui 8 m, kaardistatakse rajana;

10) haritaval maal olevat rada ei kaardistata.

(4) Tee võrgustikobjekti atribuudid on tüüp, liikumissuund, teelõigu algus- ja lõpp-punkti tasand, laius, kate ja tähtsus.

(5) Teel kaardistatakse sõidukite liikluskorralduslikult lubatud liikumissuund:

1) kahesuunaline – liiklus toimub nii võrgustikobjekti digitaliseerimise suunas kui ka vastassuunas;

2) pärisuunaline – liiklus toimub ainult võrgustikobjekti digitaliseerimise suunas;

3) vastassuunaline – liiklussuund on vastupidine võrgustikobjekti digitaliseerimise suunale.

(6) Teelõigul näidatakse algus- ja lõpp-punkti tasand, mis kirjeldavad lõigu otspunkti vertikaalset asukohta teiste teede suhtes mitmetasandilisel ristmikul.

(7) Teele määratakse laius, milleks on teekatte laius koos sõidukõlbulike teepeenardega, ümardatuna meetriteks.

(8) Teel eristatakse järgmised katted:

1) püsikate – asfaltbetoon, tsementbetoon, kergkate (mustkate), stabiliseeritud kate, pinnatud kruus;

2) kruuskate – kruusa-, liiva-, tuha-, šlaki- või killustikkate;

3) kivikate – munakivisillutis või kiviparkett;

4) pinnas – katteta tee;

4¹) puit – laudtee või muu puitkattega tee;

5) muu – muu kate (näiteks kumm, saepurukate).

(9) Tänavad jaotatakse tähtsuse alusel:

1) põhitänav – magistraaltänav liikluseks linna eri osade vahel; põhimaantee jätk linnas ja alevis;

2) jaotustänav – linnaosa sisest liiklust võimaldav tänav, mis ühendab juurdepääse põhitänavatega; tugi- või kõrvalmaantee linnas ja alevis;

3) kõrvaltänav – teatud piirkonda põhi- või jaotustänavaga ühendav tänav, mis omab riiklikus kohanimeregistris registreeritud nime;

3¹) väiketänav – kõnniteeta tänav, kus kahesuunaline liiklus on raskendatud;

4) kvartalisisene tänav – kõrvaline, suurematest tänavatest eemale jääv elamuala sisene tänav või juurdepääs, millel ei ole riiklikus kohanimeregistris registreeritud nime;

5) jalgtänav – jalakäijate tänav, kus autoliiklus on keelatud või lubatud ainult üksikutel tundidel päevas.

(10) Teistest riiklikest andmekogudest võetakse tee võrgustikobjektile järgmised atribuudid:

1) teeregistrist tee number, sõidutee kood, loogilise osa kood ja riigitee tüüp;

2) riiklikust kohanimeregistrist tee nimi ja nimeobjekti identifikaator.

(11) Tänavale omistatakse kartograafiline nimi, milleks on nimi riiklikust kohanimeregistrist kaardile kandmiseks sobivalt lühendatud kujul.