Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad Art. 30Nähtusklass – märgala

(1) Nähtusklassi märgala kuuluvad liigniisked alad, kus on moodustunud turbakiht või mis on ajutiselt või pidevalt üleujutatud.

(2) Märgalad jaotatakse järgmisteks tüüpideks:

1) madalsoo – põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala, kus rohurindes kasvab rohkesti tarnu ja muid lõikheinalisi ning valitsevad metsasamblad;

2) raba – liigniiske ala toitainetevaese vähemalt 30 cm paksuse rabaturbakihiga, kus taimed toituvad sademetest ning valitsevad turbasamblad;

3) õõtsik – veekogu kinnikasvamisel tekkiv ala, kus kamar on moodustunud kas mudas või vees kasvavate taimede läbipõimunud juurtest ja risoomidest;

4) soovik – märg maismaapaik, kus vesi on mitme kuu vältel maapinna tasemel (soovik esineb näiteks mererannikul ning veerežiimi rikkumise tagajärjena tee- või kraavimullete taga);

5) roostik – maa- või veeala, kus kasvavad massiliselt kõrgekasvulised rohtsed veetaimed (näiteks pilliroog, kaisel).

(3) Märgala kaardistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

1) madalsoo, raba, õõtsik ja soovik kaardistatakse põhipindobjektina;

2) roostik kaardistatakse kattuva pindobjektina. Roostik võib kattuda nii kõlvikute kui ka veekogude pindobjektidega;

3) raba- ja madalsoomets, mis on kõrgem kui 10 m, kaardistatakse § 29 lõike 2 punktis 1 nimetatud metsana;

4) madalsooilmeline siirdesoo kaardistatakse madalsoona, rabailmeline rabana;

5) madalsooga piirnev soovik liidetakse madalsooga.

(4) Märgala, kus võrade liituvus on alla 30%, kaardistatakse märgalana ja § 29 lõike 2 punktis 4 nimetatud harvikuna. Tihedama puittaimestiku olemasolu näidatakse atribuudiga „puis”.