Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad Art. 29Nähtusklass – puittaimestik

(1) Nähtusklassi puittaimestik kuuluvad puittaimede kasvualad.

(2) Puittaimestik jaotakse järgmisteks tüüpideks:

1) mets – puittaimede kasvuala, kus puuvõrade liituvus on vähemalt 30%, sealhulgas raiesmikud ja noorendikud, ja mille pindala on vähemalt 500 m 2 ;

2) salu – puittaimede rühm, mille pindala on väiksem kui 500 m 2 ;

3) põõsastik – vähemalt 50% ulatuses põõsastega kaetud ala, kus puude esinemise korral puuvõrade liituvus on alla 30% ning mille pindala on vähemalt 500 m 2 ;

4) harvik – puittaimede kasvuala, kus võrade liituvus on alla 30%;

5) puittaim – kaitsealune või orientiiri tähtsusega üksik puu või põõsas;

6) puittaimede rida – hekk, põõsaste või puude rida, mille pikkus on üle 50 m.

(3) Puittaimestiku kaardistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

1) mets ja põõsastik kaardistatakse põhipindobjektina;

2) harvik kaardistatakse hajusa punktobjektina;

3) puittaim ja salu kaardistatakse üksiku punktobjektina;

4) puittaimede rida kaardistatakse orienteerimata joonobjektina;

5) metsas ei kaardistata harvikut, salu, puittaimede rida ja üksikut puittaime, välja arvatud kaitsealune;

6) kivihunnikul kasvavat üksikut puittaime, välja arvatud kaitsealune, ei kaardistata;

7) salu ja puittaimede rida märgalal ei kaardistata;

8) kui raiesmiku puhul on näha, et ala kasutusviis muutub, siis kaardistatakse see § 28 lõike 2 punktis 4 nimetatud muu lagedana.

(4) Teistest riiklikest andmekogudest võetakse järgmised atribuudid:

1) riiklikust kohanimeregistrist kaitsealuse puittaime nimi ja nimeobjekti identifikaator;

2) Eesti looduse infosüsteemist kaitsealuse loodusobjekti registrikood;

3) kultuurimälestiste riiklikust registrist mälestise registri number.