Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri Art. 68Väheväärtuslik vara

(1) Väheväärtuslike varadena käsitletakse varasid, mille soetusmaksumus algab 1000 eurost (ilma käibemaksuta), kuid on väiksem kui § 66 lõikes 1 nimetatud põhivara kapitaliseerimise alampiir, ning mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.

(1¹) Väheväärtuslike varadena ei kajastata ja FIS-i väheväärtuslike varade nimekirja ei kanta järgmisi varasid (võttes arvesse linna finantsteenistuse veebilehel avaldatud väheväärtuslike varade arvelevõtmise täpsemaid juhiseid):

1) varad, mille kohta peetakse analüütilist arvestust riiklikes registrites ning mille arvelevõtmine, säilitamine ja inventeerimine on reguleeritud asjaomase õigusaktiga (näiteks museaalid);

2) õueinventar, maaga püsivalt seotud rajatised ja hoonete küljes olevad lisad.

(2) Sõltuvalt vara liikide arvestusspetsiifikast võib linnapea käskkirjaga kehtestada ülelinnaliselt madalama piirmäära üksikutele vara liikidele.

(3) Väheväärtuslik vara kantakse kuludesse soetamise kuul ja arvestust peetakse bilansiväliselt.

(4) Väheväärtusliku vara soetamisel on raamatupidamiskirjendi koostamisel aluseks eelarve vastutava täitja või volitatud täitja ning vara eest vastutava isiku aktsepteeritud varaobjekti vastuvõtu akt, ostuarve või muu varaobjekti soetamist tõendav dokument, mis peab sisaldama § 69 lõikes 1 nimetatud FIS-i varakaardil kajastamisele kuuluvaid andmeid. Väheväärtusliku vara kasutusseandmine vormistatakse nimetatud soetusdokumendil või eraldi vormil.

(5) Väheväärtuslik vara kantakse maha, kui vara on muutunud kõlbmatuks, on hävinud või kadunud.

(5¹) Väheväärtuslik vara loetakse kõlbmatuks, kui asutus ei vaja või ei saa seda vara enam kasutada oma ülesannete täitmiseks või tulu teenimiseks (nt vara ei ole enam töökorras või on moraalselt vananenud).

(5²) Asutusele kõlbmatut, kuid jätkuvalt töökorras väheväärtuslikku vara pakutakse enne mahakandmist teistele linna asutustele (v.a infotehnoloogiaseadmed, mille osas otsustab nende kasutamisele võtmise sobilikkuse teistes linna asutustes linna digiteenistus). Kui ka teised linna asutused seda vara ei soovi, tuleb korraldada vara võõrandamine kolmandatele isikutele, v.a juhul, kui asutuse hinnangul on vara võõrandamise õnnestumine ebatõenäoline või müügiga seonduvad kulud ületavad eeldatavalt müügist saadavat tulu.

(6) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamiseks ja mahakandmiseks vormistatakse akt, mis peab sisaldama:

1) vara nimetust, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, mahakandmise põhjust ja vara eest vastutava isiku nime;

2) utiliseerimise või hävitamise korral utiliseerimise või hävitamise eest vastutava isiku nime, hävitamise viisi, tähtaega ja tingimusi.

(7) Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akti kinnitavad allkirjaga vara eest vastutanud isik ja LRK üksuse juht. Akti põhjal eemaldatakse väheväärtuslik vara kasutusest ning lõpetatakse vara arvestus raamatupidamises ja varalise vastutaja juures.

(8) Juhul kui kõlbmatuks tunnistatud väheväärtuslik vara kuulub hävitamisele või utiliseerimisele, kantakse vara FIS-i väheväärtuslike varade registrist välja dokumendi alusel, mis kinnitab vara hävitamist või utiliseerimist (nt vara hävitajale või utiliseerijale üleandmis-vastuvõtu akt; algdokument võib olla ka vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt, kui sellele on lisatud märge, et vara hävitamise viisid läbi oma töötajad). Kuni vara hävitamiseks või utiliseerimiseks üleandmiseni lisatakse FIS-i väheväärtusliku vara kaardile viide „likvideerimisel“, kõlbmatuks tunnistamise akti number ja kuupäev ning vara eest vastutava isikuna märgitakse vara hävitamise või utiliseerimise eest vastutava isiku nimi.

(9) Kui maha kantud väheväärtuslikul varal on kasutusväärtust materjalina, võetakse see kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akti põhjal nullväärtusega materjalina lattu.