Tallinna Linnavolikogu töökord Art. 14Eelnõu lõpphääletus

(1) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. Enne eelnõu lõpphääletust võib linnavolikogu fraktsiooni esimees või tema asendaja võtta vaheaja nõupidamiseks. Vaheaja pikkuse otsustab istungi juhataja.

(2) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab linnavolikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist. Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta linnavolikogu poolthäälte enamusega eelnõu saata teisele lugemisele ja ei katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja. Eelnõu menetlusest väljalangemine protokollitakse.

(3) Eelnõu ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui:

1) eelnõuga võetakse vastu või muudetakse linnaeelarvet;

2) eelnõuga võetakse vastu linna arengustrateegia ja eelarvestrateegia või muudetakse neid;

3) eelnõuga kehtestatakse, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks kohalik maks;

4) eelnõuga võetakse vastu, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks Tallinna põhimäärus, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eelnõu esimesel lugemisel komisjonis ja linnavolikogu istungil tutvustatakse eelnõu üldpõhimõtteid. Juhtivkomisjon määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille teeb istungil teatavaks istungi juhataja. Teiseks lugemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada linnavolikogu liikmed, fraktsioonid, alatised komisjonid, linnaosakogud ja linnavalitsus. Juhtivkomisjoni koosolekule, kus vaadatakse läbi esitatud muudatusettepanekud, kutsub komisjoni esimees kõik muudatusettepanekute esitajad või nende esindaja, kui on tegemist fraktsiooni, alatise komisjoni, linnaosakogu või linnavalitsuse muudatusettepanekuga. Koosolekule kutsutud muudatusettepaneku esitajal või tema esindajal on õigus selgitada oma muudatusettepanekut. Eelnõu teiseks lugemiseks linnavolikogu istungil esitab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu koos juhtivkomisjoni seisukohaga. Linnavolikogu istungil ei saa eelnõule muudatusettepanekuid esitada. Linnaeelarve menetlemise üksikasjalikum kord on toodud töökorra §-s 15.

(5) Linnavolikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6-9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Enne määruse või otsuse eelnõu hääletamist, mille vastuvõtmiseks on nõutav linnavolikogu koosseisu häälteenamus, kontrollitakse linnavolikogu liikmete kohalolekut.

(6) Hääletamine on linnavolikogus avalik, välja arvatud isikuvalimistel.

(7) Linnavolikogu liige hääletab isiklikult. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) ning linnapea valimistel ning revisjonikomisjoni moodustamisel ja Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimisel hääletatakse hääletussedelitega Tallinna põhimääruses sätestatud korras. Kui linnavolikogu istung viiakse läbi kaugosalusel, toimuvad käesolevas lõikes nimetatud isikuvalimised Tallinna põhimääruse § 28 1 lõikes 17 sätestatud korras.

(8) Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe ning revisjonikomisjoni uue liikme valimisel ning muudel valimistel, kui linnavolikogu nii otsustab, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhtudel, kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. Ühe kandidaadi puhul on hääletusaeg 20 sekundit, iga järgmise kandidaadi puhul lisatakse hääletusajale 5 sekundit. Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, toimuvad isikuvalimised hääletussedelitega Tallinna põhimääruses sätestatud korras.

(9) Avalikul hääletamisel kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. Hääletusaeg on 20 sekundit. Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei ole võimalik kasutada, hääletatakse avalikul hääletusel käetõstmisega. Käetõstmiseks ettenähtud aja ja muud protseduurireeglid määrab istungi juhataja enne hääletamise algust.

(10) Hääletustulemustest teatab istungi juhataja ning kinnitab seda haamrilöögiga.

(11) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel koheselt peale antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui linnavolikogu liikme hääletuspult ei olnud töökorras elektroonilise hääletussüsteemi kasutamise korral või on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

(12) Igaühel on õigus tutvuda hääletamise tulemustega. Hääletustulemused avalikustatakse asjaomases infosüsteemis.

(13) Istungite vahelisel ajal hoitakse linnavolikogu liikmete hääletuskaarte linnavolikogu kantselei dokumendiosakonnas. Kaart antakse linnavolikogu liikmele istungist osavõtuks registreerumisel ja tagastatakse dokumendiosakonnale istungilt lahkumisel.