Tallinna Linnavolikogu töökord Art. 13Päevakorraküsimuse arutamine istungil

(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Kui eelnõu esitajaks on linnavalitsus, kannab eelnõu üldreeglina ette linnapea või vastava valdkonna abilinnapea. Linnavalitsuse vastava volituse alusel võib eelnõu ettekandjaks olla linnakantsler või linnasekretär. Linnaosa puudutavates küsimustes võib linnavalitsus volitada eelnõu ette kandma linnaosa vanemat või tema asetäitjat. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Kui istungi juhataja esineb ettekande või kaasettekandega, peab ta ettekande või kaasettekande tegemise ajaks istungi juhatamise üle andma asendajale.

(2) Ettekandeks on aega 15 minutit. Ettekandja annab ülevaate eelnõu vastuvõtmise või muutmise vajadusest, tutvustab eelnõu üldpõhimõtteid ning kasutab eelnõu sisu selgitavaid materjale (esitlus, joonised, skeemid jms). Kaasettekandeks on aega kümme minutit. Kaasettekandes annab komisjoni esindaja ülevaate komisjoni koosolekul toimunud arutelust, esitatud küsimustest ja neile antud vastustest ning teeb teatavaks hääletustulemused ja eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

(3) Igal linnavolikogu liikmel on õigus ühes päevakorrapunktis esitada ettekandjatele kokku kuni kaks suulist küsimust, v.a töökorra § 17 lõikes 2 sätestatud juhul. Küsimuse esitamiseks antakse aega 30 sekundit. Küsimuste esitamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna registreerumise järjekorras. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele linnavolikogu liikmele, komisjoni liikmele, linnavalitsuse liikmele või linna teenistujale.

(4) Peale küsimuste ammendumist on linnavolikogu liikmel ja fraktsioonil õigus üle anda kirjalikult vormistatud muudatusettepanekud. Peale muudatusettepanekute üleandmist avab istungi juhataja läbirääkimised, kus linnavolikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada sõnavõtuga kohalt kestusega kuni kaks minutit või kõnega kõnepuldist kestusega kuni viis minutit. Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerumise järjekorrale. Sõna istungi läbiviimise korra kohta (nn protseduuriline küsimus) antakse soovijale märguande peale (tõstetud käsi) väljaspool järjekorda.

(5) Soovist esineda kõnega või avaldusega kõnepuldist, sõnavõtuga kohalt, protestiga või esitada küsimusi annab linnavolikogu liige märku vastavale nupule vajutamisega hääletuspuldil ning linnavalitsuse liikmed ja istungile kutsutud isikud käega. Elektroonilise hääletussüsteemi rikke korral annab linnavolikogu liige oma soovist esineda või esitada küsimus märku käega.

(6) Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loeb istungi juhataja läbirääkimised lõpetatuks. Pärast läbirääkimiste lõppu on eelnõu esitajal õigus lõppsõnaks kestusega kuni 5 minutit.

(7) Kirjalikult laekunud muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Linnavalitsuse esitatud eelnõu puhul esitab muudatusettepaneku kohta linnavalitsuse seisukoha eelnõu ettekandja. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks, kui seda toetab eelnõu esitaja. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni linnavolikogu liige või fraktsioon seda nõuab.

(8) Juhul kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.