Arhiivieeskiri Art. 20Korrastustasandid

(1) Arhiivikorrastamisel kasutatakse hierarhilist struktuuri, mille peamised korrastustasandid on:

1) arhiivi tasand;

2) sarja tasand;

3) säiliku tasand.

(2) Arhiivi ja sarja tasandil võib moodustada alltasandeid.

(3) Korrastustasandite ja nende alltasandite kasutamine peab olema optimaalne ning aitama säilitada arhivaalide vahelisi seoseid, nende loomise konteksti ning lihtsustama nende kasutamist.

(4) Arhiiv korrastusüksusena on arhiivimoodustaja arhivaalide terviklik kogum. Arhiiv koosneb üldjuhul ühe arhiivimoodustaja arhivaalidest.

(5) Arhiivikorrastamisel arvestatakse:

1) arhiivimoodustaja juriidilist iseseisvust või organisatsioonilist eraldatust;

2) arhiivimoodustaja iseseisvat asjaajamist ja funktsioonide olemasolu;

3) isikut ja tema seotust teiste isikutega.

(6) Arhiivikorrastamise käigus võib arhiivi kooskõlas arhiiviskeemiga jagada allarhiivideks. Allarhiivide moodustamine põhineb arhiivimoodustaja tegevuse ajalisel liigendatusel, organisatsioonilisel ülesehitusel ja funktsioonide jaotusel ning sellele vastaval asjaajamise korraldusel.

(7) Arhiivimoodustajate liitmisel või funktsioonide ülemineku korral võib mitme (tegevuse lõpetanud) arhiivimoodustaja arhivaalid koondada ühte arhiivi, määratledes iga moodustaja allarhiivina.

(8) Kollektsioon on arhiivi tasandi korrastusüksus, mis on moodustunud liigi-, tüübi-, teema-, autori- või mitme tunnuse alusel.

(9) Kui kollektsiooni moodustaja langeb kokku arhiivimoodustajaga, korrastatakse kollektsioon arhiivimoodustaja arhiivi osana.

(10) Sari on korrastusüksus, mis ühendab funktsiooni-, liigi-, sisu- või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid arhivaale. Sarja võib korrastamisel liigendada allsarjadeks.

(11) Säilik on korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Säiliku võib moodustada:

1) ühte sarja kuuluvatest kokku rühmitatud arhivaalidest;

2) üksikarhivaalist.