VRKS · Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
VRKS ст. 21Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamine ning arvestamine
8. jagu Vastuvõtu erivajaduse, menetlusliku eritagatise vajaduse ja alaealise taotleja vajaduse hindamine ning arvestamine
(1) Rahvusvahelise kaitse menetluses, materiaalsete vastuvõtutingimuste korraldamisel, liikumisvabaduse piirangute ja kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel ning taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse taotleja vastuvõtu erivajadust ning menetluslikku eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest tingitud vajadusi.
(2) Vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotleja on eelkõige alaealine, saatjata alaealine, puudega inimene, eakas inimene, rase, alaealise lapsega üksikvanem, inimkaubanduse ohver, raske haigusega isik, psüühika- või käitumishäirega isik ning piinamise või vägistamise ohver ja isik, kelle suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda, ja isik, kes kuulub seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse tõttu vähemusgruppi.
(3) Isik loetakse vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotlejaks, kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu haldusorgan on tal selle vajaduse tuvastanud. Sellisel juhul kohaldatakse talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348 menetlusliku eritagatise ja käesolevas seaduses vastuvõtu erivajaduse kohta sätestatud erisusi ning talle võimaldatakse asjakohane tugi.
(4) Taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse hindamisel tuginetakse eelkõige nähtavatele füüsilistele tunnustele, taotleja ütlustele või käitumisele või asjakohasel juhul taotleja vanemate või tema eest vastutava täiskasvanu või eestkostja ülesandeid täitva isiku ütlustele.
(5) Vajaduse korral ja taotleja nõusolekul kaasatakse vastuvõtu erivajadust ja menetlusliku eritagatise vajadust tuvastama pädev asutus või ekspert. Vastuvõtu erivajadus ja menetlusliku eritagatise vajadus tuvastatakse võimalikult kiiresti, kuid 30 päeva jooksul pärast rahvusvahelise kaitse saamiseks sooviavalduse tegemist.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet märgib hinnangu taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse kohta kirjalikult ning määrab taotlejale antava vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse. Politsei- ja Piirivalveamet arvestab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pädeva asutuse või eksperdi hinnangut. Kui taotleja ei ole nõus, et vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse tuvastab pädev asutus või ekspert, võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada, et isikut ei loeta vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotlejaks.
(7) Kõik taotlejaga kokku puutuvad haldusorganid ja isikud jälgivad taotleja vastuvõtu erivajadust ja menetlusliku eritagatise vajadust ning arvestavad seda igati kogu rahvusvahelise kaitse menetluse vältel, võttes arvesse ka hilisemas rahvusvahelise kaitse menetluse etapis ilmnenud vastuvõtu erivajadust ja menetlusliku eritagatise vajadust.
(8) Politsei- ja Piirivalveamet edastab teabe taotleja vastuvõtu erivajaduse ja menetlusliku eritagatise vajaduse kohta teistele taotlejaga kokku puutuvatele haldusorganitele ja isikutele ulatuses, mis on vajalik taotleja vajadustega arvestamiseks. Kui muu haldusorgan tuvastab taotleja vastuvõtu erivajaduse või menetlusliku eritagatise vajaduse või märkab võimalikule erivajadusele või menetlusliku eritagatise vajadusele viitavat asjaolu, teavitab ta sellest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit kas krüpteeritult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või tehnilise võimaluse korral andmevahetuse platvormi X-tee kaudu.
(9) Kõik rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku puutuvad ametnikud ja töötajad peavad vastama kompetentsinõuetele, mis võimaldavad neil vastuvõtu erivajadust ning menetlusliku eritagatise vajadust jälgida ja arvestada.