Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning ст. 21Ohtlike ja saasteainete ühiskanalisatsiooni juhtimine

(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida:

1) reovett, mille saastenäitajad ei ületa õigusaktides toodud ohtlike ainete ja eeskirja lisaks olevas tabelis toodud saasteainete piirväärtusi;

2) lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni sademevett, mille saastenäitajad ei ületa õigusaktides toodud ohtlike ainete ja keskkonnaministri 8. novembri 2019. a määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” või muus asjakohases õigusaktis sätestatud saasteainete piirväärtusi;

3) reo- ja sademevett, mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ning mille puhul vee-ettevõtjal on võimalik tagada vastavus talle väljastatud keskkonnaloas määratud heit- ja sademevee saasteainete piirväärtustele.

(2) Kui tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee mis tahes saasteaine sisaldus ületab eeskirja lisaks olevas tabelis toodud või õigusaktides toodud ohtlike ainete piirväärtust, on vee-ettevõtjal õigus võtta tarbijalt piirväärtusi ületava reostuse eest võetavat tasu (edaspidi reostuse tasu), lähtudes õigusaktidest.

(3) Reostuse tasu määramisel lähtutakse järgmisest:

1) vee-ettevõtja võtab tarbija ühiskanalisatsiooni juhitavast reoveest proovi. Kui reovee saastenäitaja ületab piirväärtust, rakendatakse piirväärtust ületavale osale reostuse tasu. Vee-ettevõtja võib reostuse tasu rakendada viimase nelja proovi keskmise tulemuse alusel;

2) vee-ettevõtja määrab reostuse tasu proovivõtmise kuu arvestusperioodi eest kuni järgmise proovivõtmiseni. Proovide võtmise vahe ei või olla lühem kui kolm kuud ja pikem kui kaksteist kuud. Täpsema proovivõtmise sageduse määrab vee-ettevõtja vastavalt tarbija reovee reostuse iseloomule.

(4) Reostuse tasu arvutamisel lähtutakse järgmisest:

1) arvestusperioodil tarbija poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogusest ja keskkonnatasude seadusest tulenevast saastetasumäärast saasteaine ühe tonni kohta;

2) reostuse tasu arvutamisel võetakse aluseks kõik piirväärtust ületavad saastenäitajad eraldi;

3) rasva puhul rakendatakse biokeemilise hapnikutarbe BHT7 saastetasumäära, mis korrutatakse koefitsiendiga 1,25;

4) maksimaalne reostuse tasu, mida vee-ettevõtja võib tarbijalt nõuda, vastab vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooni juhitud, piirväärtust ületava reovee mediaankeskmiste kõikide saastenäitajate alusel arvutatud reostuse tasule, mis korrutatakse koefitsiendiga 2. Saastenäitajate keskmised väärtused on toodud eeskirja lisaks olevas tabelis;

5) kui tarbimiskohal on mitu ühiskanalisatsiooni liitumispunkti, määratakse reostuse tasu suuremate saastenäitajatega liitumispunkti järgi. Kui tarbimiskoha eraldi asuvad liitumispunktid on eraldi mõõdetavad, võib kehtestada eri liitumispunktidele erineva reostuse tasu vastavalt mõõdetud reovee kogusele;

6) ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirväärtuse ületamisel kohaldatakse keskkonnatasude seadusest tulenevat ohtlikele ainetele kehtestud saastetasumäära.