Jõhvi Vallavolikogu töökord ст. 11Küsimuse arutamine istungil

(1) Küsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse ära eelnõu menetlenud volikogu komisjoni(de) kaasettekanded.

(2) Pärast ettekannet või kaasettekannet võivad volikogu ja valitsuse liikmed ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu, komisjoni või valitsuse liikmele või ametiasutuse teenistujale.

(3) Eelnõu pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Eelnõu lugemisel peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja, kes kannab eelnõu ja parandusettepanekud, kui need on esitatud, istungil ette. Kui eelnõu ettekandja või tema asendaja puudub istungilt, siis jääb eelnõu istungil arutamata ja pannakse järgmise istungi päevakorda. Kui ka teisel istungil eelnõu esitaja või tema asendaja puudub, siis eelnõud istungil ei arutata ja järgmise istungi päevakorda seda eelnõud automaatselt ei panda.

(4) Mitmele lugemisele tuleb panna määruse eelnõu, mis käsitleb:

1) vallaeelarvet, v.a lisaeelarvet;

2) Jõhvi valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest või selle alusel antud õigusaktist või hõlmab ebatäpsuste korrigeerimist;

3) valla arengukava ja/või eelarvestrateegiat;

4) kohalike maksude kehtestamist;

5) üldplaneeringut.

(5) Enne eelnõu saatmist teisele lugemisele toimub eelnõu sisuline arutelu. Vaheaeg kahe lugemise vahel peab olema vähemalt viis tööpäeva.

(6) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta. Ühel lugemisel arutatava eelnõu menetlemist võib katkestada kuni kaks korda. Eelnõu menetlemise katkestamisel otsustab volikogu ka eelnõu edasise menetluskorra ja -tähtajad (nt otsustatakse määrata eelnõule täiendavad kooskõlastajad, kaasata huvi- ja sihtrühmad või eelnõu valdkonnas tegutsevad asutused, ettevõtted, ühendused jt puudutatud isikud eelnõu menetlusse; korraldada avalik arutelu; suunata eelnõu kõikidesse volikogu komisjonidesse arutamiseks vms). Istungi protokolli kantakse eelnõu menetlemise jätkamise aeg ja menetluskord.

(7) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu ettekandja või redaktsioonitoimkond, kui selline ülesanne on eelmisel volikogu istungil antud, esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti.

(8) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. Mitme isiku esitatud eelnõu saab tagasi võtta ainult siis, kui eelnõu tagasivõtmise poolt on kõik eelnõu esitajad. Umbusaldamisega seotud eelnõusid ega esitatud umbusaldusavaldust ei saa tagasi võtta.

(9) Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse üldjuhul järgmisest maksimaalsest ajalimiidist, arvestades käesolevas töökorras toodud erisustega:

1) ettekanne – küsimuse või probleemi kompleksne käsitlus, kuni 15 minutit;

2) kaasettekanne – küsimuse või probleemi täiendav käsitlus, kuni 10 minutit;

3) sõnavõtt – küsimuse või probleemi kohta omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine, kuni viis minutit;

4) repliik – küsimuse või probleemi kohta omapoolse märkuse, õiendi (valed faktid jm) või ettepaneku esitamine, kuni kaks minutit;

5) küsimus – lühike, konkreetne, ilma kommentaarideta teabe soovimine, kuni üks minut;

6) ettekandja lõppsõna, kuni kolm minutit.

(10) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist, ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõnavõttu. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

(11) Sõnavõttude, küsimuste ja repliikide esitamise soovist annavad volikogu liikmed märku käe tõstmisega või kohalike omavalitsuse infosüsteemis istungil osalemise puhul selles vastava valiku tegemisega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta kaks korda.

(12) Vajadusel võib volikogu enne eelnõu hääletamisele panemist moodustada volikogu redaktsioonitoimkonna, kinnitades selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peab kuuluma eelnõu algataja või tema esindaja. Vajadusel katkestatakse redaktsioonitoimkonna töö ajaks volikogu istung. Redaktsioonitoimkond:

1) vaatab läbi ja arutab läbi eelnõu kirjalikud muudatusettepanekud;

2) on otsustusvõimeline, kui on kohal üle poole toimkonna liikmetest (sh toimkonna esimees);

3) esitab redigeeritud eelnõu volikogule;

4) vastutab eelnõu lõpliku redaktsiooni õigsuse eest ja teeb ettekande volikogu istungil.

(13) Kui redaktsioonitoimkonna ülesandeks on vaid õigusakti eelnõu sõnastuse muutmine või korrigeerimine, milleks on katkestatud volikogu istung, esitab redaktsioonitoimkond redigeeritud eelnõu volikogu samal istungil.

(14) Ettepaneku arutelu lõpetamiseks teeb istungi juhataja. Pärast arutelu lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks.

(15) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud.

(16) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

(17) Volikogu istungil antakse aeg valitsuse informatsiooni ära kuulamiseks. Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

(18) Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega „Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga. Samas annab istungi juhataja võimaluse korral eelinformatsiooni volikogu järgmise istungi toimumise ajast ja kohast.

(19) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda.