Harku Vallavalitsuse teenistujate koolituste ja arengu toeta ст. 4Eelarveliste vahendite kavandamise põhimõtted

(1) Asutus võimaldab teenistujale tööalast täiendkoolitust ja katab selle asutuse eelarvest vähemalt määras, mis planeeritakse osakonna aastasesse koolituseelarvesse nn pearahapõhiselt.

(2) Asutus katab tööks vajaliku mikrokvalifikatsiooniõppe kulud osakonna või üksuse aastasesse koolituseelarvesse planeeritud vahendite arvelt osakonnajuhatajaga kooskõlastatult. Juhul kui selle maksumus ei mahu osakonna koolituseelarvesse, otsustab koolitusel osalemise ja vajalikud lisavahendid tippjuhtkond. Ressursimahuka koolituse puhul sõlmitakse ka ressursimahuka koolituse leping. Üldjuhul lähtutakse põhimõttest, et asutus ei kata rohkem kui 50% koolituse maksumusest (sh nii otsesed kui kaudsed kulud).

(3) Asutus katab formaalõppe kulud (sh mikrokraadiõpe) teenistujale osaliselt konkreetse aasta koolituseelarvesse planeeritud kulude arvelt ja osakonnajuhatajaga kooskõlastatult. Juhul, kui selle maksumus ei mahu osakonna koolituseelarvesse, otsustab koolituse asutuse poolse rahastamise määra ja vajalikud lisavahendid tippjuhtkond. Ressursimahuka koolituse puhul sõlmitakse ka koolituskulude hüvitamise leping. Üldjuhul lähtutakse põhimõttest, et asutus ei kata rohkem kui 50% koolituse maksumusest (sh nii otsesed kui kaudsed kulud).

(4) Väljaspool Eestit toimuvatel tööalastel täiendkoolitustel, konverentsidel, seminaridel jne osalemine vormistatakse väliskoolituslähetusena.

(5) Ressursimahuka koolituse võimaldamisel lähtutakse käesoleva määruse § 2 lõigetest 3 ja 4.

(6) Keeleõpet loetakse tööalaseks koolituseks tingimusel, et see on teenistujale vajalik tema tööülesannete paremaks täitmiseks või õpitava keele oskamine on asutuse eesmärkide saavutamiseks oluline. Muudel juhtudel keeleõpet asutuse eelarvest ei kompenseerita.

(7) Keeleõppesse asumise korral käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimustel sõlmitakse teenistujaga koolituskulude hüvitamise leping. Teenistuja tasub ise 30% keelekoolituse maksumusest.

(8) Kutse taotlemise või taastõendamise kulu hüvitatakse täies ulatuses, kui kutse olemasolu on ametikohal töötamiseks vajalik. Kui kutset on võimalik erialal taotleda, kuid see ei ole töötamise eelduseks, siis võib asutus kulu hüvitamise otsustada, vastava otsuse teeb osakonnajuhataja. Kui kutse taotlemine ebaõnnestub, tasub kordustaotlemise eest teenistuja ise.

(9) Asutus ei tasu õppemaksu kutsehariduse omandamise ega sellega kaasnevate kulude eest.

(10) Koolituse eelarve planeerimise ja vahendite kasutamise eest vastutab personalijuht.