Haljala valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ст. 33Eluruumi tagamise teenus

(1) Üksikisikule või perekonnale tagatakse eluruumi tagamise teenus eelkõige läbi Haljala vallale kuuluva eluruumi kasutusse andmise sotsiaaleluruumina. Erandjuhtudel abistatakse eluruumi tagamise teenuse osutamiseks isikut sobiva eluruumi leidmisel ning vajadusel üürilepingu tagatisraha või esimese üürimakse tasumisel.

(2) Eluruumi tagamise teenust (edaspidi eluruum) võib taotleda isik või perekond, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Haljala vald ning kes:

1) füüsiliste või psüühiliste erivajaduste tõttu ei ole võimeline tagama endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust;

2) oma vähekindlustatuse tõttu käesoleva määruse paragrahv 6 lõike 6 mõistes ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust;

3) on vabanenud kinnipidamiskohast või erihoolekandeasutusest mitte varem kui üks kuu enne taotluse esitamist ning kes ei ole tulenevalt materiaalsest seisust võimeline ise endale eluruumi tagama ning kellel ei ole võimalik asuda elama eluruumi, mis on registreeritud rahvastikuregistris taotleja elukohana;

4) on orvud või alaealisena vanemliku hoolitsuseta jäänud isikud, kes lahkuvad laste hoolekandeasutusest ja kellel ei ole võimalik asuda elama eluruumi, mis on rahvastikuregistris registreeritud taotleja elukohana.

(3) Eluruumi saamiseks tuleb ametiasutusele esitada kirjalik taotlus. Taotlusele kirjutavad alla kõik taotlejaga ühist eluruumi taotlevad täisealised perekonnaliikmed või nende seaduslikud esindajad.

(4) Eluruum antakse taotleja kasutusse sotsiaaleluruumina. Eluruumi kasutamise sihtotstarve märgitakse eluruumi kasutamise lepingusse. Eluruumi sihtotstarbelist kasutamist kontrollib ametiasutus.

(5) Kohandatud eluruum määruse tähenduses on vallale kuuluv eluruum, mis on kohandatud inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel kõrvalabi (abistamine toidu ostmisel, arstiabi korraldamisel, asjaajamisel jne) ja kes on õigustatud eluruumi taotlema käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel.

(6) Eluruum antakse kasutusse tähtajaliselt, kuid mitte pikemalt kui kolm aastat.

(7) Eluruumi kasutusse andmise otsustab vallavalitsus.

(8) Eluruumi kasutusse andmise leping sõlmitakse kirjalikus vormis. Isik on kohustatud sõlmima eluruumi kasutamise lepingu hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates eluruumi kasutusse andmise otsusest teadasaamisest. Juhul, kui isik ei sõlmi nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta eluruumi kasutamise lepingut, võib vallavalitsus eluruumi kasutusse andmise otsuse kehtetuks tunnistada.

(9) Eluruumi allkasutusse andmine ei ole lubatud.

(10) Eluruumist kohtuotsuse alusel väljatõstetava isiku suhtes täitemenetluse edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avalduse esitamise otsustab vallavalitsus.

(11) Eluruumi kasutusse andmisel tasu eest sõlmitakse üürileping. Üürnik peab tasuma üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulude (vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu jne) eest.

(12) Üüri suuruse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kuus kehtestab vallavalitsus.

(13) Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks ja remondiks.

(14) Eluruumi kasutamise lepingud lõppevad tähtaja möödumisel.

(15) Enne lepingu tähtaja möödumist selgitab ametiasutus, kas eluruumi kasutaja vajab jätkuvalt sotsiaaleluruumi. Kui eluruumi kasutaja ei vasta enam eluruumi tagamise teenust taotlema õigustatud isiku nõuetele, saadab ametiasutus vähemalt kolm kuud enne lepingu tähtpäeva möödumist üürnikule kirjaliku teate eluruumi kasutamise lepingu tähtaja möödumise kohta.

(16) Vallal on õigus lõpetada sotsiaaleluruumi kasutamise leping ennetähtaegselt võlaõigusseaduses eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise alustel, käesolevas määruses ja lepingus sätestatud alustel. Lepingu erakorralise ülesütlemise otsustab vallavalitsus.

(17) Juhul, kui isik ei asu mõjuva põhjuseta 30 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest kasutusse antud eluruumi elama, on see lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.

(18) Kui üürnik ise ja temaga koos elavad isikud eluruumi üürilepingu kehtivuse ajal ei kasuta, loetakse see oluliseks lepingu rikkumiseks ning see on üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.

(19) Eluruumi kasutamise lepingu pikendamiseks tuleb esitada ametiasutusele taotlus ning dokumendid hiljemalt kaks kuud enne kehtiva lepingu tähtaja möödumist. Taotluse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse eluruumi kasutusse andmise sätteid.

(20) Eluruumi kasutamise lepingu pikendamise otsuse tegemisel arvestatakse lepinguliste kohustuste täitmist kasutaja ja kaastaotlejate poolt.

(21) Vallavalitsuse korralduse alusel võib rakendada ka muid määruses sätestamata eluruumi tagamise meetmeid, kui:

1) isiku eluruumi vajadust ei ole võimalik tagada määruses sätestatud meetmega;

2) komisjoni hinnangul on võimalik sellega tagada isikule eluruum ning vallaeelarves on selleks piisavad rahalised vahendid.