Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse ka ст. 3Toetatavad tegevused
2. peatükk Toetuse andmise alused
(1) Meetme raames toetatakse:
1) hoonesse tarnitud energiat ja kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi energiatõhususe tööd );
2) uue, vähemalt liginullenergiahoone ehitamist olemasoleva hoone või hoonete asemele, mis pärast projekti elluviimist müüakse, lammutatakse või kõrvaldatakse keskvalitsuse asutuse kasutusest, ja olemasoleva ehitise laiendamist.
(2) Energiatõhususe tööde tegemisel rakendatakse ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiamärgise vormi osaks olevaid energiasäästumeetmeid.
(3) Energiatõhususe tööde tulemusel peab rekonstrueeritav hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, (edaspidi EIT määrus nr 63 ) sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtusele (edaspidi energiatõhususe miinimumnõue ).
(4) Energiatõhususe tööde või hoone ehituse tulemusel peab vähenema keskvalitsuse asutuste kasutuses olev energiatõhususe miinimumnõudele mittevastava pinna suurus vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 1 sätestatule.
(5) Enne projekti elluviimist peab keskvalitsuse asutuse kasutuses olev hoone vastama järgmistele nõuetele:
1) hoone kasulikust üldpõrandapinnast kasutab omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsuse asutus vähemalt 250 m 2 ;
2) hoone ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele;
3) hoone kuulub energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt rekonstrueerimisele kuuluvate keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete hulka.
(6) Pärast projekti elluviimist peab keskvalitsuse asutuse kasutuses olev hoone vastama järgmistele nõuetele:
1) hoone jääb keskvalitsuse asutuse kasutusse vähemalt kümneks aastaks projekti lõpetamisest arvates;
2) hoone kasulikust üldpõrandapinnast vähemalt 250 m 2 kasutab omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsuse asutus;
3) kui keskvalitsuse asutus ei kasuta kogu hoonet, tagab taotleja kogu hoone vastavuse pärast projekti lõpetamist energiatõhususe miinimumnõuetele;
4) kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbega hoonena, peab toetuse taotleja tagama hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis arvutatakse vastavalt EIT määruses nr 63 sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise metoodikale;
5) hoone on riigi äriühingu või riigi omandis.
(7) Hoones, mida keskvalitsuse asutus kasutab tervikuna, on kulud abikõlblikud kogu hoone kasuliku üldpõrandapinna ulatuses. Hoones, mida keskvalitsuse asutus kasutab osaliselt, on kulud abikõlblikud vastavale kasulikule üldpõrandapinnale vastavas ulatuses.
(8) Kui projekti tulemusel väheneb lisaks keskvalitsuse asutuse kasutatavale energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavate hoonete kasulikule üldpõrandapinnale ka energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud hoonete pind, rakendatakse määruses sätestatut proportsionaalselt energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava kasuliku üldpõrandapinna osakaalule kogu kasulikust üldpõrandapinnast, mis projekti elluviimise tulemusel keskvalitsuse asutuse kasutusest välja läheb.