Haljala Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri ст. 34Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 esitatud põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive (va tööjõukuludelt arvestatud maksud).

(2) Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivara kontorühmas 156 (tarkvara, litsentsid).

(3) Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks on vara, mille hinnanguline kasulik tööiga on üle ühe aasta ja soetusmaksumus on ilma käibemaksuta vähemalt üldeeskirja paragrahvi 41 lõikes 1 toodud põhivara kapitaliseerimise alampiir, välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.

(4) Erandina võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest kunstiväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene.

(5) Põhivara võib arvele võtta kogumina juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetus-maksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist).

(6) Põhivara võetakse arvele soetusmaksumusega ilma käibemaksuta. Soetusmaksumusse võetakse arvele ka kulutused, mis on vajalikud põhivara viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelevalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive ning laenukasutuse kulutusi, vaid need kantakse tekkimise perioodil kuludesse.

(7) Tasuta saadud ja üleantud põhivara ühelt riigiasutuselt teisele käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle ja võetakse arvele vara soetusmaksumus ja kulum. Põhivara soetusel tuleb näidata tehingupartneri kood, mis näitab, kellelt vara soetati ja tegevusala kood, mis näitab, millisel tegevusalal vara kasutatakse. Nimetatud koodid on nõutavad ainult aruandeaasta soetuste korral, kus rahavoo koodiks on 01.

(8) Põhivara arvelevõtmise aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akt, ostuarve või ostu-müügileping, mille põhjal koostatakse arvelevõtmise akt. Ettepaneku vara arvelevõtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik kooskõlastatult ametiasutuse finantsteenistusega. Finantsteenistuse töötaja teeb nõuetekohaselt vormistatud ja kinnitatud põhivara arvelevõtmise dokumentide alusel kande.

(9) Iga põhivara objekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel vastutavate isikute lõikes. Põhivarakaardid on elektroonilised. Põhivarakaardil on kajastatud detailne informatsioon põhivara kohta:

1) kasutuselevõtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik;

4) unikaalne inventarinumber;

5) nimetus, tüüp, mark, tehnilised andmed;

6) registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, sõidukil registreerimisnumber jne);

7) komplekti tunnus (kui on komplektina arvele võetud);

8) kehtiv amortisatsiooni norm;

9) parendused (renoveerimisel lisandunud summad) ja kajastamise aeg;

10) vara asukoht;

11) arvestatud amortisatsioon.

(10) Parendusega seotud kulud arvestatakse maksumuse suurendamiseks juhul, kui need oluliselt parandavad põhivara kvaliteeti, tõstavad esialgset tootlustaset ja pikendavad järelejäänud kasulikku tööiga ning kulutuste maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt põhivarana kapitaliseerimise alampiir. Parenduse lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

(11) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

(12) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(13) Lõpetamata ehitised ja projektid võetakse arvele alles siis, kui need on lõplikult valmis ning ehitise või projekti valmimist tõendav dokument on jõudnud finantsteenistusse. Lõpetamata ehitise või projekti arvelevõtmise aluseks on arvelevõtmise akt, mis on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti, ostuarve, ostu-müügilepingu vms alusel. Ettepaneku vara arvelevõtmiseks teeb nende kulude tegemise eest vastutav isik kooskõlastatult ametiasutuse finantsteenistusega.

(14) Teede pindamine võetakse arvele kogumina, kuna nende keskmine eluiga on ühesugune. Kogum kantakse maha, kui selle jääkväärtus jõuab nulli.

(15) Põhivara müük, tasuta üleandmine, tasuta saamine ning mahakandmine toimub Haljala vallavara valitsemise korras sätestatud alustel.