Kinnisasja erakorralise hindamise kord ст. 34Hindamisel kasutatavad lähteandmed

(1) Kasvava metsa väärtuse hindamisel kasutatakse lähteinformatsioonina järgmiseid andmeid:

1) sortimentide koguse määramisel võimalikult ajakohaseid, kuid mitte vanemaid kui kolme aasta vanuseid metsa inventeerimise andmeid metsaeraldiste kaupa, eeldusel, et need vastavad kvaliteedi, seisundi, raie liigi ja raiemahu poolest metsa tegelikule olukorrale;

2) inventeerimisandmetest lähtuvaid ja paikvaatlusega tuvastatud metsaseadusega reguleeritud biootiliste või abiootiliste kahjustuste mõju sortimentide kogustele;

3) kasvava metsa hariliku väärtuse määramisel võrdluseks nii suuremate kokkuostjate puiduturu hinnaülevaates esitatud puidusortimentide keskmisi lõpplaohindu, millest on maha arvatud transpordikulu, kui ka Riigimetsa Majandamise Keskuse viimases avaldatud metsamaterjali müügistatistikas kajastatud kinnisasja hindamisele eelnenud viimase kuu vastavate sortimentide vahelaohindu, välja arvatud hakkepuit, mille puhul arvatakse müügistatistikas avaldatud hinnast maha hakkimis- ja transpordikulu;

3¹) transpordikulude arvutamisel Riigimetsa Majandamise Keskuse avaldatud veotariife;

3²) Riigimetsa Majandamise Keskuse müügistatistikas avaldatud vastava sortimendi vahelaohinda, kui suuremate kokkuostjate puiduturu hinnaülevaates mõne sortimendi hind puudub, välja arvatud hakkepuidu puhul, mille hinna puudumise korral kasutatakse suuremate kokkuostjate küttepuidu hinda;

4) hindamisel hüvitamise eesmärgil kõikidele sortimentidele ühikuhinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse viimases avaldatud metsamaterjali müügistatistikas kajastatud kinnisasja hindamisele eelnenud 12 kalendrikuu seast valitud kolme kõrgema kaalutud keskmise hinnaga kuu vastavate sortimentide aritmeetilisi keskmisi vahelaohindu, võttes arvesse punktide 5 ja 6 alusel asendatud hindu;

5) Riigimetsa Majandamise Keskuse väljastatavat hindamisele eelneva kalendriaasta aritmeetilist keskmist sortimendi hinda, kui mõne sortimendi hinda viimases avaldatud müügistatistikas ei ole;

6) madalama klassi sortimendi hinda, kui müügistatistikas on kõrgema klassi sortimendi hind madalam kui madalama klassi sortimendi hind või kui sortimendi hind puudub.

(2) Inventeerimisandmete vastavust tegelikule olukorrale kontrollitakse paikvaatlusega. Paikvaatlusel tuvastatud kahjustused määratakse kõigi kahjustuste kohta puistuelementide kaupa ning kahjustuse andmed esitatakse metsaregistri andmeformaadis.

(3) Sortimenteerimisel arvestatakse inventeerimisandmetes määratud kahjustustega lisas 5 kirjeldatud viisil. Kui kahjustused puuduvad, loetakse inventeerimisandmetes kahjustuseks 1% ja sortimenteerimisel kahjustustega ei arvestata, ning kui kahjustusi või kahjustuste puudumist määratud ei ole, kasutatakse arvutustes kahjustuse määra lisas 5 kirjeldatud viisil.

(4) (5) Kasvava metsa ülestöötamise kulude hindamiseks kasutatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse raieliigile, tüvemahule ja kokkuveokaugusele vastavaid ülestöötamis- ja kokkuveokulusid 1 m 3 kohta ning arvestuslikku keskmist kokkuveokaugust, mis leitakse metsaeraldiste pindaladega kaalutud teekondade keskmisena, ning teekond on iga hinnatava metsaeraldise keskpunktist leitud kaugus lähima metsaveoautoga ligipääsetava pealelaadimiseks sobiva alani.

(6) Hindamisaruandes kajastatakse kasvava metsa inventeerimise andmete täpsust, lähtudes keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruses nr 2 „Metsa korraldamise juhend” sätestatust.

(7) Kui inventeerimisandmete määramise täpsuse üle on tekkinud vaidlus või kui paralleelselt kehtivad inventeerimisandmed erinevad, teeb Keskkonnaagentuur kontrollmõõdistamise nendel eraldistel, millel väidetav erinevus inventeerimisandmetega võrreldes on suurem kui keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend” § 13 lõigetes 1–4 sätestatud lubatud vea piir. Kui kontrollmõõdistamise tulemusel jääb andmete erinevus lubatud vea piiridesse, määratakse kasvava metsa väärtus, lähtudes esialgsetest või paralleelselt kehtivate andmete korral hilisematest inventeerimisandmetest. Kui andmete erinevus on lubatust suurem, inventeeritakse mets uuesti, lähtudes Keskkonnaagentuuri ettekirjutusest.

(8) Kui metsa inventeerimisest on möödunud terve vegetatsiooniperiood või rohkem, kasvatatakse andmeid enne kasvava metsa väärtuse hindamist, kasutades lisas 3 esitatud algoritmi. Juurdekasvu arvutamisel lähtutakse keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend” lisas 12 avaldatud juurdekasvu arvutamise mudelist, mille alusel leitakse iga-aastane juurdekasv eraldiste kaupa, võttes arvesse puude arvu vähenemist aastas.