Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise ст. 1Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) ambientdoosi ekvivalent H*(d) – doosiekvivalendi väärtus ICRU-keras sügavusel d korrastatud kiirgusväljas välja suunaga vastassuunalisel raadiusel;

2) ICRU-kera – ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks Rahvusvahelise Kiirgusühikute Komisjoni ehk ICRU (International Commission on Radiation Units) määratud 30 cm diameetriga koe-ekvivalentsest materjalist kerakujuline inimkeha mudel, mille tihedus on 1 g/cm 3 ja mille koostises on kaaluliselt 76,2% hapnikku, 11,1% süsinikku, 10,1% vesinikku ja 2,6% lämmastikku;

3) isikudoosi ekvivalent H p (d) – doosiekvivalent kehapinna mingi punkti all paiknevas pehmes koes sügavusel d (mm);

4) radooni (Rn-222) või torooni (Rn-220) tütarproduktide α-kiirguse potentsiaalne energia – radooni või torooni tütarproduktide radioaktiivse lagunemise käigus kiiratav α-kiirguse koguenergia, mille ühikuks on džaul (J);

5) radooni või torooni tütarproduktide efektiivdoosi koefitsient avaldatuna α-kiirguse potentsiaalse energia kaudu – efektiivdoosi suurus, mis saadakse α-kiirguse potentsiaalse energia ühikkontsentratsiooniga radooni või torooni tütarprodukte sisaldava õhu sissehingamisest ühe tunni jooksul ning mille ühikuks on Sv/(J h/m 3 );

6) radooni efektiivdoosi koefitsient avaldatuna aktiivsuskontsentratsiooni kaudu – efektiivdoosi suurus, mis saadakse ühikaktiivsuskontsentratsiooniga radooni sisaldava õhu sissehingamisest ühe tunni jooksul ning mille ühikuks on mSv/(Bq h/m 3 );

7) väljutusfaktor f 1 – faktor, mis näitab, milline osa sissesöödud radionukliidi kogusest väljutatakse seedetrakti kaudu kehavedelikesse;

8) kopsupeetuse tüüp – klassifikaator, mis iseloomustab sissehingatud radionukliidi kopsust kehavedelikesse ärastuse kiirust, mille juures eristatakse kolme kopsupeetuse tüüpi, mis tähistavad radionukliidi kiiret (F), mõõdukat (M) ja aeglast (S) ärastust kopsust.