Eluruumi tagamise teenuse osutamise kord Narva linnas ст. 3Eluruumi tagamise teenuse taotlemine

(1) Teenust on õigustatud taotlema isik (või tema esindaja), kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris (edaspidi rahvastikuregister) registreeritud Narva linn ning kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama, sealhulgas:

1) isik, kellel lõpeb asendushooldus- või järelhooldusteenuse osutamine ning kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht enne asendushooldus- või järelhooldusteenusele suunamist oli Narva linn;

2) isik, kelle eluruum on hävinud või muutunud elamiskõlbmatuks;

3) regulaarseid sotsiaalteenuseid saav isik, sealhulgas lapse hoolekannet vajav või vähekindlustatud pere;

4) isik, kes tulenevalt vanusest, tervislikust seisundist, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline endale või oma perekonnale eluruumi soetama ning eluruumi teenuse osutamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist;

5) kinnipidamiskohast vabanenud isik, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht enne kinnipidamiskohta paigutamist oli Narva linn.

(2) Vältimatu abina tuleb korraldada eluruumi tagamise teenust ka siis, kui abivajaja elukohaks ei ole rahvastikuregistris registreeritud Narva linn.

(3) Teenuse taotleja (edaspidi taotleja või teenuse saaja), tema seaduslik või lepinguline esindaja esitab Sotsiaalabiametile taotluse. Taotluse esitamine on vormivaba, kuid teenuse menetlemise huvides on mõistlik taotlus esitada kirjalikult taasesitatavas (e-kiri) või kirjalikus vormis. Taotluses märgitakse vähemalt:

1) taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete isiku- ja kontaktandmed;

2) taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete sotsiaalne seisund;

3) eluruumi tagamise teenuse vajaduse põhjus;

4) periood, mis ajaks teenust vajatakse;

5) andmed taotleja ja tema perekonna majandusliku olukorra kohta (kinnisvara, sõidukid, väärtpaberid, kuue viimase kuu sissetulekud, arvelduskonto väljavõtted jmt);

6) minimaalsed nõudmised eluruumile, mis lahendaksid tema ja perekonnaliikmete vajadused;

7) vajadusel teenuse seisukohast olulised andmed tervisliku seisundi kohta;

8) taotluse esitamise kuupäev ning taotleja või tema esindaja allkiri.

(4) Taotluse allkirjastavad taotleja ja kõik täisealised pereliikmed. Juhul, kui pereliikmel ei ole võimalik taotlust allkirjastada, tuleb seda lühidalt ja arusaadavalt põhjendada.

(5) Taotlus koos kõigi vajalike dokumentidega esitatakse isiklikult või posti teel allkirjastatuna või e-postiga digitaalselt allkirjastatuna.

(6) Taotleja esitatud dokumendid kontrollib Sotsiaalabiameti spetsialist (edaspidi spetsialist). Puuduste esinemisel või ebapiisavate andmete korral annab Sotsiaalabiamet taotlejale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Spetsialistil on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi STAR infosüsteemi ja muude infosüsteemide.

(7) Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jääb taotlus läbi vaatamata, millest teavitatakse taotlejat kirjalikult.

(8) Teenuse vajaduse täielikuks väljaselgitamiseks on spetsialistil õigus ja kohustus nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid, mida Sotsiaalabiametil endal ei ole võimalik iseseisvalt koguda, sealhulgas väljavõtteid taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, kinnitusi kinnis- ja vallasvara olemasolu kohta, vara kasutamise lepinguid ning muid teenuse osutamiseks vajalikke lisaandmeid ja dokumente, teha kodukülastusi ning saada teenuse osutamiseks vajalikke andmeid kolmandatelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt.

(9) Kõigi isikuandmete ja muude eriliigiliste andmete töötlemiseks annab taotleja ning vajadusel ka tema pereliikmed isikuandmete töötlejale kirjaliku nõusoleku, mis on tagasivõetav. Nõusoleku andmisest keeldumisel või selle tagasivõtmisel võib taotluse menetlemine ja rahuldamine osutuda võimatuks.