Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisa ст. 9Sihtotstarbe määramine ja maksustamishinna arvutamine

(1) Kui juurdelõike tegemine ei muuda katastriüksuse sihtotstarvet, ei ole muudetud piirides katastriüksuse kohta vaja teha sihtotstarbe määramise otsust.

(2) Kui juurdelõikena liidetava maa tegelik kasutus erineb katastriüksuse senisest sihtotstarbest, määratakse katastriüksusele mitu sihtotstarvet, arvestades maakatastriseaduse §-des 18–18 2 ja 19 sätestatut. Sihtotstarbe määramise otsuses märgitakse ka juurdelõike sihtotstarve.

(3) Valla- või linnavalitsus määrab sihtotstarbe ja arvutab maa maksustamishinna pärast seda, kui kõik osalised on maakorralduskava allkirjastanud, või pärast Maa- ja Ruumiametilt maakorralduskava saamist. Kui kinnisasjale juurdelõike liitmiseks tehakse katastrimõõdistamine, määratakse sihtotstarve ja arvutatakse maa maksustamishind pärast katastrimõõdistamist.

(4) Valla- või linnavalitsus arvutab eraomandis olevale kinnisasjale juurdelõikena liidetava maa maksustamishinna, võttes aluseks katastriüksuse sihtotstarbe või lõikes 2 nimetatud juhul juurdelõike sihtotstarbe, katastripidajalt saadud juurdelõikena liidetava maa kõlvikulise koosseisu ja pindala andmed ning maa korraliste hindamiste tulemuste alusel määratud maa madalaima maksustamishinna.

(5) Valla- või linnavalitsus edastab Maa- ja Ruumiametile lõikes 4 nimetatud andmete saamisest arvates kahe kuu jooksul vastavalt asjaoludele:

1) sihtotstarbe määramise otsuse;

2) maa maksustamishinna arvutamise dokumendi;

3) maakorralduskava ja selle koostamise käigus kogutud ja koostatud dokumendid.

(6) Kui valla- või linnavalitsus leiab, et Maa- ja Ruumiameti koostatud maakorralduskava ei ole võimalik ellu viia, tagastatakse maakorralduskava käesolevas paragrahvis nimetatud toiminguid tegemata koos kirjaliku põhjendusega maakorralduskava elluviimist takistavate asjaolude kohta.