Ehitusseadustikust, planeerimisseadusest ja kinnisasja avali ст. 4Planeerimise põhimõtted ja nõuded

(1) Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Huvitatud isiku poolt esitatud taotlus planeeringu koostamise algatamiseks peab sisaldama nõusolekut sõlmida haldusleping planeeringu koostamise ja mõjude hindamise rahastamise, planeeringukohaste teede, tänavate ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja/või rahastamise kohta.

(2) Planeeringu algatamise ettepaneku tegija esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse vastavalt kinnitatud vormile.

(3) Taotlusele lisatakse vajadusel:

1) kinnistu omaniku esindaja volitus;

2) eskiisjoonis või muu illustratsioon, mis annab informatsiooni kavandatavast.

(4) Planeeringu lähteseisukohtadega määratakse kindlaks:

1) planeeringu koostamise eesmärk ja vajadus;

2) planeeringu koostamise lähteandmed;

3) planeeringu koostamise käigus lahendatavad ülesanded;

4) planeeringule esitatavad muud nõuded.

(5) Planeeringu lähteseisukohad kehtivad kaks aastat. Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt lähteseisukohtade kehtivuse tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus lähteseisukohtade kehtivuse tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne lähteseisukohtade kehtivuse tähtaja lõppemist.

(6) Kui detailplaneeringu koostamise algatamist taotletakse üksnes erahuvidest lähtuvalt või valla eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, sõlmitakse huvitatud isikuga leping detailplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise rahastamise kohta.

(7) Vallavalitsus annab detailplaneeringu algatamise või mitte algatamise korralduse pärast huvitatud isikuga käesoleva määruse § 4 lõikes 6 nimetatud lepingu sõlmimist.

(8) Enne detailplaneeringu algatamise otsustamist sõlmib vallavalitsus huvitatud isikuga halduslepingu planeeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise või rahastamise tagamiseks ja üleandmiseks. Huvitatud isiku keeldumisel planeeringukohaste tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise või rahastamise tagamise lepingu sõlmimisest on volikogul või vallavalitsusel õigus jätta detailplaneering algatamata. Detailplaneeringu kõrvaltingimusena võib ette näha, et volikogul on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või vallavalitsusel on õigus keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga endale võetud kohustust.

(9) Planeeringu eskiislahenduse läbivaatamisel võib vallavalitsus lisaks lähteseisukohtades märgitule määrata vajadusel täiendavaid kooskõlastusi ja kaasamisi.

(10) Kooskõlastused planeeringule võetakse enne planeeringu vastuvõtmisele esitamist.

(11) Kui detailplaneeringu kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.

(12) Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada vallavalitsusele või volikogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates, kui planeeringu algatamise otsuses/korralduses ei ole sätestatud teisiti.

(13) Vallavalitsus või volikogu võib põhjendatud taotluse alusel pikendada ühekordselt detailplaneeringu esitamise tähtaega ühe aasta võrra. Taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne tähtaja lõppemist.

(14) Detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse võib vallavalitsus või volikogu tunnistada kehtetuks, kui huvitatud isikust olenevatel põhjustel ei ole kahe aasta jooksul arvates planeeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse tegemisest planeeringut vastu võetud.

(15) Enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse kehtetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus huvitatud isikut planeeringu koostamise algatamise otsuse või korralduse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle 1 kuu oma seisukoha esitamiseks.