Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri · Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri ст. 1Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eesmärk
1. peatükk Üldsätted
(1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala 2 (edaspidi kaitseala ) eesmärk on kaitsta:
1) Väinamere laidudele ning Hiiumaa kagurannikule iseloomulikke kooslusi ja maastikke, sealhulgas arhitektuuri- ja pärandkultuuriobjekte, ning lindudele olulisi rändepeatus- ja pesitsuspaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) 3 , liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – 6280*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need on valgepõsk-lagle ( Branta leucopsis ), laululuik ( Cygnus cygnus ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), naaskelnokk ( Recurvirostra avosetta ), väiketiir ( Sterna albifrons ), randtiir ( Sterna paradisaea ) ja vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria );
4) liiki, mida direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II lisas. See on sõtkas ( Bucephala clangula );
5) liike, mida direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on soohiilakas ( Liparis loeselii ), hallhüljes ( Halichoerus grypus ) ja viigerhüljes ( Phoca hispida botnica );
6) kaitstavate elupaigatüüpidega seotud kaitsealuseid liike. Need on kare jürilill ( Cardamine hirsuta ), randtarn ( Carex extensa ), kahkjaspunane sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata ), soo-neiuvaip ( Epipactis palustris ), harilik käoraamat ( Gymnadenia conopsea ), hall soolmalts ( Halimione pedunculata ), harilik muguljuur ( Herminium monorchis ), hall käpp ( Orchis militaris ), kärbesõis ( Orphys insectifera ), rand-kirburohi ( Polygonum oxyspermum ), rand-soodahein ( Suaeda maritima ), longus rippsammal ( Antitrichia curtipendula ), lepa-kärbseseen ( Amanita friabilis ), värviline lehtervahelik ( Leucopaxillus compactus ), kollane kivipuravik ( Boletus impolitus ), kõre ( Bufo calamita ), põhja-nahkhiir ( Eptesicus nilssoni ), kivirullija ( Arenaria interpres ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ), ristpart ( Tadorna tadorna ) ja punajalg-tilder ( Tringa totanus ).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
(4) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 alusel on kaitseala kantud rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) nimistusse.