Keskkonnasõbraliku majandamise toetus ст. 29Rakendussätted

(1) 2015. aastal ei kohaldata § 9 lõike 1 punkte 2–4 põllumajandusmaa suhtes, millel kasvatatakse 2014. aastal külvatud ristõielisi talikultuure või taliteravilja.

(2) 2015. aastal ei kohaldata § 10 põllumajandusmaa suhtes, millel kasvatatakse 2014. aastal sertifitseerimata seemnega külvatud taliteravilja.

(3) Paragrahvi 13 lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata mullaproovide suhtes, mis on võetud enne selle määruse jõustumist.

(4) 2015. aastal ei kohaldata § 14 lõikeid 1, 2 ja 4.

(5) 2016. aastal võib kohustust suurendada enam kui 20 protsenti 2015. aasta kohustuse aluse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud. Sellisel juhul algab 2016. aastal uus kohustus, mille kestus on viis järjestikkust kalendriaastat.

(6) Kui taotleja asendab põllumajandusministri 21. aprilli 2010. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” kohase kohustuse selle määruse kohase kohustusega, algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikkust kalendriaastat.

(7) 2015. aastal on § 24 lõikes 1 sätestatud ajavahemik 7. maist kuni 25. maini.

(8) 2015. aastal on § 19 lõikes 2 sätestatud ajavahemik 26. maist kuni 1. septembrini.

(9) 2017. aastal võib kohustust suurendada enam kui 20 protsenti esimese kohustuseaasta kohustuse aluse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud. Sellisel juhul algab 2017. aastal uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat.

(10) 2017. aastast alates ei või võtta uut kohustust sellise maa kohta ega suurendada kohustust sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks.

(10¹) Lõiget 10 ei kohaldata 2021. ja 2022. aastal võetava kohustuse puhul.

(11) 2018. aastal võib kohustust suurendada enam kui 20 protsenti esimese kohustuseaasta kohustuse aluse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud. Sellisel juhul algab 2018. aastal uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat.

(12) 2019. aastal võib toetust taotleda ka § 5 tähenduses toetusõiguslikuks maaks loetava sellise põllumaa kohta, mille kohta oli 2018. aastal kohustus ja millel 2019. aastal kasvatatakse viiendal järjestikusel aastal heintaimi ning hiljemalt heintaimede kasvatamise viiendale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud põllumajanduskultuuri või hoitakse seda maad mustkesas.

(13) Kohustuseperioodi, mis lõppeb 2019. aasta 31. detsembril, võib ühe kalendriaasta võrra pikendada. Kohustuseperioodi pikendamise korral esitab taotleja § 24 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul ja viisil lisaks sama paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud andmetele andmed kohustuseperioodi pikendamise kohta.

(14) 2020. aastal ei saa kohustust § 23 lõikes 1 nimetatud kohustusega asendada.

(15) 2021. ja 2022. aastal võib enne 2021. aastat võetud kohustust suurendada enam kui 20 protsenti esimese kohustuseaasta kohustuse aluse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud. Sellisel juhul algab uus kohustus, mille kestus on üks kalendriaasta.

(16) 2021. ja 2022. aastal ei saa kohustust § 23 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud kohustusega asendada.

(17) 2021. ja 2022. aastal võetud kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavaid tegevusi ellu viia, üks kalendriaasta. Nimetatud kohustuseperioodi puhul on määruses sätestatud kohustuseaasta ja esimene kohustuseaasta taotluse esitamise kalendriaasta.

(18) 2021. ja 2022. aastal võetud kohustuse puhul võib taotleja kohustuseaastal ellu viia ka põllulindude soodustamise lisategevust.

(19) 2021. aastal võetud kohustuse puhul ei kohaldata § 10 põllumajandusmaa suhtes, millel kasvatatakse 2020. aastal taliteravilja, mis on külvatud sertifitseerimata seemnega.

(20) 2021. ja 2022. aastal võetud kohustuse puhul peab kohustuseaasta 1. detsembriks võetud mullaproovidest olema analüüsitud mulla orgaanilise süsiniku sisaldus arvestusega, et toetusõigusliku maa iga kuni 20 hektari kohta oleks analüüsitud vähemalt üks proov. Kui toetusõiguslikult maalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla orgaanilise süsiniku sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks.

(21) 2021. ja 2022. aastal võetud kohustuse puhul täidab taotleja §-des 12 ja 17 sätestatud nõudeid kohustuseaasta 1. novembrist kuni vähemalt kohustuseaasta lõpuni.

(22) 2021. ja 2022. aastal võetud kohustuse puhul ei nõuta § 15 lõikes 1 nimetatud täienduskoolitusel osalemist.

(23) 2021. ja 2022. aastal võetud kohustuse puhul esitab taotleja põhitegevuse ja täiendava veekaitse lisategevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral andmed selle kohta, millised põllud hoitakse kohustuseaasta 1. novembrist kuni vähemalt kohustuseaasta lõpuni põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

(24) Taotleja täidab § 7 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuet hoida vähemalt 30 protsenti põllumaast ja püsikultuuridealusest maast talvise taimkatte all alates 2022. aasta 1. novembrist kuni vähemalt kohustuseaasta lõpuni.

(25) Lõigetes 21 ja 23 sätestatut kohaldatakse 2022. aastal ka enne 2021. ja 2022. aastat võetud kohustuse puhul.