Kaugkütte piirkonna määramine ning võrguga liitumise ja võrg ст. 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) soojusettevõtja – ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest;

2) kaugküttepiirkond – üldplaneeringuga või volikogu poolt määratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet;

3) kaugküte – soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;

4) kaugküttesüsteem – soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seonduvad ehitised;

5) võrk – torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;

6) tarbijapaigaldis – kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleks ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;

7) liitumispunkt – võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht;

8) võrgu teeninduspiir – piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;

9) võrgupiirkond – maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtte omandis või valduses olevat võrku;

10) tegevuspiirkond – tegevusloaga kindlaksmääratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;

11) tarbija – isik, kes ostab võrgu kaudu jaotuvat soojust;

12) võrguettevõtja – ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;

13) liitumine – tarbijapaigaldise ühendamine võrguga.