Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud ст. 3Olmejäätmete kasutamine peamiselt kütusena või muul viisil energiaallikana

(1) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud taaskasutamistoiming hõlmab olmejäätmeid töötlevaid jäätmepõletustehaseid üksnes siis, kui nende energiatõhusus, arvestades jäätmete põletamise parima võimaliku tehnika nõudeid, on võrdne või suurem kui:

1) 0,60 jäätmepõletustehastel, mille tegutsemiseks on jäätmepõletusluba või keskkonnakompleksluba antud enne 1. jaanuari 2009. a;

2) 0,65 jäätmepõletustehastel, mille tegutsemiseks on jäätmepõletusluba või keskkonnakompleksluba antud pärast 31. detsembrit 2008. a.

(2) Energiatõhusust arvutatakse kasutades järgmist valemit:

Energiatõhusus = [Ep – (Ef+Ei)] / [0,97 × (Ew+Ef)],

kus Ep – aastas soojuse või elektri kujul toodetav energia. Selle arvutamiseks korrutatakse elektri kujul saadud energia kordajaga 2,6 ning turustamise eesmärgil toodetud soojus kordajaga 1,1 (GJ/aasta); Ef – süsteemi energiakulu aastas kütustest, mis kulub auru tootmiseks (GJ/aasta); Ew – aastas töödeldud jäätmetes sisalduv energia, mille arvutamiseks kasutatakse jäätmete alumist kütteväärtust (GJ/aasta); Ei – aastas imporditav energia, millest arvatakse maha Ew ja Ef (GJ/aasta); 0,97 – tegur, mida kasutatakse koldetuhast ja kiirgusest tingitud energiakao arvutamisel.

(3) Lõikes 2 nimetatud energiatõhususe arvutamise valemi abil saadud väärtus korrigeeritakse, korrutades seda ilmastikutingimustega seotud paranduskoefitsiendiga järgmiselt:

1) jäätmepõletustehas, mis on saanud keskkonnakompleksloa enne 1. septembrit 2015. a: CCF = 1, kui HDD ≥ 3350; CCF = 1,25, kui HDD ≤ 2150; CCF = – (0,25/1 200) × HDD + 1,698, kui 2150 < HDD < 3350;

2) jäätmepõletustehas, mis on saanud keskkonnakompleksloa pärast 31. augustit 2015. a, ja lõike punktis 1 osutatud jäätmepõletustehase korral pärast 31. detsembrit 2029. a: CCF = 1, kui HDD ≥ 3350; CCF = 1,12, kui HDD ≤ 2150; CCF = – (0,12/1 200) × HDD + 1,335, kui 2150 < HDD < 3350, kus CCF – ilmastikutingimustega seotud paranduskoefitsient, mille saadud väärtus ümardatakse kolme kohani pärast koma; HDD – küttekraadipäev, mille väärtus on jäätmepõletustehase asukoha keskmine aastane küttekraadipäev, arvutatuna kütteperioodi hõlmava 20 järjestikuse aasta küttekraadipäeva põhjal, mis eelneb aastale, mille kohta ilmastikutingimustega seotud paranduskoefitsient kindlaks määratakse.

(4) Lõikes 3 nimetatud küttekraadipäeva väärtuse arvutamisel kasutatakse järgmist meetodit:

küttekraadipäev = (18 ºC – Tm) × d, kui Tm on kuni 15 ºC, või

küttekraadipäev = 0, kui Tm on üle 15 ºC,

kus Tm – keskmine välisõhu temperatuur, mille arvutamiseks tuleb liita välisõhu miinimum- ja maksimumtemperatuur ja summa jagada kahega ning saadud näitaja jagada kalendriaasta päevade arvuga; d – kalendriaasta päevade arv.